Pangad nopivad odava kinnisvara

"Väga palju osteti omal ajal kinnisvara, millel arvati olevat suur ostupotentsiaal, ja nende peale võeti julgelt suuri laene. Praeguses majandusseisus ei ole nende varade vastu huvi enam nii suur," põhjendas SEB kinnisvarahaldusfirma Estectus OÜ juht Hannes Kuhlbach.

Tema sõnul pole praegu enam turul spekulatiivseid ostjaid, kes varasid üksteise võidu kokku ostaksid, ja nii ongi Estectus üks väheseid ostjaid.

Pankadele kuuluvad kinnisvarahaldusfirmad osalevad vaid nendel avalikel enampakkumistel, kus müüakse sama panga laenude tagatiseks panditud kinnisvara. Avalikule enampakkumisele panevad Kuhlbachi kinnitusel vara kas kohtutäiturid või pankrotihaldurid.

Varade ostuhind on iga objekti puhul erinev ning mõne vara puhul on enampakkumisi üle kümne, teisel juhul vaid üks-kaks.

"Ostame varasid selle hinnaga, mis on meie arvates õiglane väärtus ja peegeldab selle vara võimalikku kasupotentsiaali ka tulevikus. Juhul, kui keegi teine arvab teisiti, siis ostab ta teistsuguse hinnaga - kas kõrgemalt või madalamalt," selgitas Kuhlbach. Estectus ei ole kõiki enampakkumisi võitnud, lisas ta.

SEB kinnisvarafirma on praeguses olukorras valmis osalema kõikidel enampakkumistel, kus on tegemist panga enda laenude tagatisvaradega. Samas pole Kuhlbachi kinnitusel ettevõtte eesmärk kinnisvara mahtu kasvatada.

"Oleks tore, kui meile ühtegi vara ei tuleks, majandus taastuks ja kõik need laenud hakkaksid tööle. Paraku seda pole," lausus Kuhlbach ning lisas, et kindlasti ostab Estectus varasid ka 2011. ja 2012. aastal.

Reeglina SEB kinnisvaraettevõte varasid ise ei arenda ja sinna lisaks ei investeeri. "Kui majandusolukord paraneb, siis oleme aastate pärast valmis neid varasid ka müüma," kinnitas Kuhlbach.

Swedbanki Eesti kinnisvarahalduse ettevõtte Ektornet Residential Estonia OÜ juhi Meelis Šokmani kinnitusel on varade mahu kasv sõltuvuses pankrotihaldurite ja täiturite väljakuulutatud avalikest oksjonitest. Just viimase aasta jooksul on kasvanud probleemsete laenude arv ning seetõttu korraldatud oluliselt rohkem enampakkumisi, märkis ta.

Lühiajaliselt võib varade maht Šokmani hinnangul mingil määral suureneda. "See sõltub avalike oksjonite toimumisest ja üldisest majandusolukorra paranemisest," rääkis ta.

Kuhlbach prognoosib lähitulevikus samuti varade mahu kasvu. "Näen päris paljusid varasid, millele praegused omanikud ei suuda lahendusi leida," ütles ta.

Varade mahtude võrdlemine eelmiste kvartalite ja aastatega ei vii Kulbachi sõnul kuhugi.

Samuti ei soovinud ta spekuleerida, kas Eestis varade omandamine kiireneb või mitte.

Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Andrus Soonseina sõnul sõltub see, millal pankade kinnisvaraettevõtted müüma hakkavad, paljuski turust ja ka projektidest.

"Praegu näiteks tundub, et Tallinna kesklinnas võiks uusi projekte juba turule tulla. Kui pankadel peaks midagi taolist olema, siis miks mitte seda juba tegema hakata," rääkis ta. "Juhul, kui on midagi kusagil väljaspool linna, siis ehk ei ole õige aeg. Kinnisvaras on väga oluline projekt ja asukoht."

Praegu on uute korterite maht Tallinnas umbes 1000 korterit aastas ja hakatakse jõudma nn tasakaalupunkti. Seega on Soonseina arvates selge, et kortereid võiks turul juba juurde pakkuda.

Soonsein ütles, et pankade viimase aja käitumisel võib olla mitu põhjust.

"Kuna enamjaolt on meil Rootsi pangad, siis on mingil määral tegemist Rootsi kogemusega, mis seal jäi tegemata ja mida soovitakse siitpoolt teha," arvas Soonsein. Neil on lootus ja kogemus, et kinnisvara muutub mõne aasta pärast perspektiivseks, lisas ta. Eks seda näitab aeg, kui häid või halbu otsuseid nad tegid, lisas ta.

Mida pankade käitumine endaga turul kaasa võib tuua, Soonsein ennustada ei oska. "Loomulikult, kui see kinnisvara kõik korraga turule paisata, tekib üleküllus ja pigem hindade langus. Ma ei usu, et pangad nii rumalad on ja sellist taktikat kasutavad," arvas ta.