„Paljud uuringud näitavad, et isegi nüüd, üheksa aastat hiljem, mõtlevad soomlased ja arvutavad hindu markades,“ tõdes ta ja lisas, et see võtab kaua aega enne, kui euroga harjutakse.

Puolakka tuletas Äripäeva seminaril „Mida hindu kujundades silmas pidada?” meelde, et Soomes võeti euro kasutusel 2002. aastal. „Suurim viga, mis me tegime, oli see, et meil ei olnud 1- ja 2sendiseid münte ning kõik hinnad ümardati üles näiteks viieni,“ sõnas Puolakka. „Inimesed protestisid, kuna nad tahtsid täpsemalt maksta,“ lisas ta.

Samuti pidi tema sõnul sularahaautomaatidest rohkem sularaha välja võtma. "Kuid iga uuring ütleb, et mida rohkem sularaha on käes, seda rohkem seda kulub,“ tõdes ta.

Euro tulek mõjutas ka kinnisvara hindu. „Praegu müüakse Helsingis 200 maja-korterit, mille hind on 1 mln eurot, kuid 6 mln marka maksev maja oli marga ajal haruldus,“ sõnas Puolakka.

Puolakka rääkis, et kõik teeninduse hinnad kasvasid, juuksur jne. "Paljud hinnad ümardati üles, kuid palku mitte,“ nentis ta.

Majandusele oli üldiselt euro tulek positiivne, nentis Puolakka, kuna see oli kasulik äridele ning ärid juhivad ühiskonda. „Teenindussektor võitis eurost peamiselt, kuid põllumajandussektor kaotas,“ märkis ta.

Puolakka sõnul toimub Eestis võrreldes Soomega väga aktiivne avalik diskussioon euro tuleku üle ning inimesed on eurole ülemineku protsessist ja hindadest teadlikumad.