Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EKP intressimäär 1%ka 2011. aastal
Madal inflatsioon, aeglane majanduskasv ning lõppeval aastal euroalal lahvatanud võlakriis tingivad selle, et Euroopa Keskpank jätab tuleval aastal euroala enim jälgitud baasintressi määra 1% tasemel muutmata.
Nii prognoosivad 12 agentuuri Bloomberg küsitletud analüütikut, kes ennustasid mullu õigesti euroala rahapoliitika arenguid.
"Panganduse probleeme kiiresti ei lahenda ning perifeeriariikide pangad vajavad jätkuvalt toetamist," ütles Citigroupi euroala peaökonomist Jürgen Michels. "Mingit erilist inflatsioonisurvet pole oodata, mis vajaks intressimäärade tõstmist enne 2012. aastat."
Küsitletud 17 analüütikust viis prognoosivad siiski, et aasta teisel poolel hakkab keskpank vaikselt intressimäärasid tõstma. Royal Bank of Scotland ja BHF-Bank prognoosivad euroala baasintressimäära tõusu aasta lõpuks 1,5%le ning Standard Chartered Bank 1,75%-le. UniCredit ja Lloyds TSB 1,25%-le.
Euroopa Keskpank kärpis oma enim jälgitud baasintressi 1%-le 2009. aasta mais, et võidelda rängima majanduslangusega euroala ajaloos. Aasta hiljem hakkas keskpank seniseid tabusid murdes ka euroala riikide võlakirju ostma, et intressimäärasid alla tuua (tänaseks küünivad tugiostud 72,5 miljardile eurole).
Ühtlasi tuli pangal loobuda plaanist jätkata järk-järgulist loobumist kriisi ajal käivitatud erakorralistest abimeetmetest. Mõnede analüütikute hinnangul tuleb keskpangal jätkata likviidsusabi euroala pankadele isegi kuni 2012. aastani välja.
Keskpanga prognoosi järgi aeglustub majanduskasv euroalal tuleval aastal 1,4 protsendile tänavuselt 1,7 protsendilt. Inflatsioon kiireneb 1,8%-le tänavuselt 1,6%-lt, jäädes siiski madalamaks soovitud ülempiiriks seatud 2% tasemest.
Kasvu hoiavad tagasi ka kokkuhoiumeetmed euroala riikide võlakoormate ja eelarvedefitsiitide kärpimiseks. Need meetmed moodustavad tuleval aastal euroala riikide SKPst 1,3%. Iirimaa ja Portugal plaanivad meetmeid 4% ulatuses SKPst ning Kreeka 6% ulatuses.
Tuleval aastal seisab ees ka Euroopa Keskpanga juhi vahetus. Nädal tagasi 68 aastat vanaks saanud Jean-Claude Trichet ametiaeg saab oktoobris ümber. Võimalikest mantlipärijatest on kõige sagedamini nimetatud Saksamaa keskpanga juhti Axel Weberit ja Itaalia keskpanga juhti Mario Draghit.
"Trichet' järeltulija ülesanne on vormida euroalast senisest ühtlasem majanduslik ja rahanduslik üksus," ütles Barclays Capitali euroala peaökonomist Julian Callow.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.