Mitte ühtegi küsimust rekordilise tulemuse kohta

Tühjusesse ta siiski ei rääkinud, sest kuulajaid kogunes eri linnades lähemal ja kaugemal mitmeid. Kaasik esitas ladusa ingliskeelse presentatsiooni Eesti energiafirma headest aastatulemustest. Siis jõudis kätte investoritele ja analüütikutele mõeldud küsimuste-vastuste aeg. Ootusärevus kasvas, ent teisel pool telefoniliine valitses vaikus.

Ilmselt olid tulemused nii head ja selged, et küsimusi ei tekkinudki, nentisid Eesti Energia juhid võlakirjainvestoritele mõeldud telefonikonverentsi lõppedes. Ühtlasi meenutati varasemat samalaadset üritust, kus analüütikud ja investorid küsimustega nii kitsid polnud.

Eesti Energia 2010. aasta äritulud olid 796 miljonit eurot, puhaskasum rekordiline 119 miljonit. Kasumi kasv tulenes peamiselt tootmise ja kütuste valdkonnast.

"Tootsime ja müüsime rekordkoguse elektrit alates 1992. aastast ja seda ligi kolm korda väiksema töötajate arvuga. Saavutasime suurima vedelkütuste tootmismahu alates õlitehase käivitamisest 30 aastat tagasi, põlevkivitoodang oli suurim alates 1992. aastast," rääkis Kaasik.

Sandor Liive märkis, et kasum teeniti konkurentsi tingimustes. "Seda tõestavad lihtsad numbrid - kaks kolmandikku ärikasumist tuli avatud turgudelt, elektrienergia müük avatud turgudele Balti- ja Põhjamaades kasvas aastaga ligi 88% ja müügitulu kahekordistus," rääkis ta. Avatud turgudelt teenis Eesti Energia lõppenud majandusaastal kasumit ligi sada miljonit eurot.

Kasumit kergitas avatud turg. Energiafirma ärikasumi kasvu taga oli elektriturgude avamise ning Eesti ja Leedu elektribörside käivitumisega kaasnenud müügimahu ja müügitulude kasv.

Kaasiku ütlusel kaasnesid suurema kasumiga ka suured investeeringud elektrivõrkudesse ning elektri, soojuse ja õli tootmisesse. "Korraliku kasumita ei ole meil võimalik investeerida. Möödunud aastal investeerisime kaks korda rohkem, kui teenisime puhaskasumit, ehk 219 miljonit eurot," märkis ta.

Finantsdirektori kinnitusel tehti selle raha eest palju rohkem kui varem. "Üldine investeeringute hinnatase on läinud palju mõistlikumaks," märkis Kaasik. "2010. aasta oli väga õige aeg suuremahuliste investeeringute tegemiseks ja tänu korralikule kasumile saime neid võimalusi maksimaalselt ära kasutada," lisas ta.

Muudeti majandusaastat. Ühtlasi muutis Eesti Energia oma seni 31. märtsil lõppenud majandusaastat, et see langeks kokku kalendriaastaga. "Majandustulemused kehtivad vaid 180 päeva. Kui majandusaasta oleks lõppenud 31. märtsil, kuluks veel paar kuud ja siis oleks vaid mõni nädal enne juunit. Siis aga on rahvas eemal," selgitas Liive.

Eesti Energia juhi Sandor Liive kinnitusel ootab ettevõte Euroopa Liidult riigiabi luba, et rahastada ligi miljardi eurost investeeringut uue põlevkivijaama rajamiseks. "Ühtlasi ootame valitsuselt selgust omakapitali suurendamiseks teisel poolaastal või hiljemalt uue aasta alguses," rääkis ta. Liive sõnul on see valitsuse otsustada, kas anda täiendav omafinantseering või teha aktsiate avalik pakkumine.

Ka terendab silmapiiril vajadus uue võlakirjaemissiooni tegemise või sündikaatlaenu järele, lisas Liive.