Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Lisaraha riigieelarvest"

    Pensionikindlustuse puudujääki on võimalik ja tulebki finantseerida muude maksutulude arvel, arvab endine rahandusminister Aivar Sõerd. 

    Järgneb Aivar Sõerdi arvamus.
    See on paraku tõsi, et sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine ei kata pensionikindlustuse kulusid ja järgmisel neljal-viiel aastal lõhe maksulaekumise ja pensionikulu vahel süveneb. Seda lõhet ühelt poolt süvendab pensionikulu kiirem kasv võrreldes prognoositava tööjõumaksude laekumise kasvuga. Majanduskasv kiireneb, aga maksulaekumistes väljendub see eelkõige kiirema tarbimismaksudede laekumisena. Kriisist väljuva majanduse puhul jääb tööjõumaksude laekumise kasv maha tarbimismaksude laekumise kasvust.Pensionisüsteemi kulusid mõjutab suuresti ka teise samba maksete taastamine.Selle aasta puudujääk võib jääda suurusjärku üle 300 mln euro ja edaspidi puudujääk suureneb, aga täpsema prognoosi saab peale seda, kui rahandusministeerium on avalikustanud oma kevadise majandusprognoosi.
    Riigi rahalise seisu hindamisel on defitsiit defitsiit, olenemata sellest kas, see on tingitud võlakirjade emiteerimisest pensionikulude või maantee-ehituse või muude kulude katteks. Defitsiiti saab katta kas reservide arvelt, kui neid on või laenudega.Laen on tänaste kulude katmine tulevikus laekuvate tulude arvel ja laenusummalt tuleb tasuda intressi, mille suuruse kujunemine tänases võlakriisis on raskesti prognoositav. Eesti riigi käesoleva aasta prognoositav defitsiit on 1,7% SKP suhtes (võib kujuneda väiksemaks). Majandus on pöördunud tõusule ja majanduse tõusufaasis on võimalik ja tuleb parandada eelarvepositsiooni ning väljuda defitsiidiseisust.
    Rahandusministeerium eeldab eelarveülejääki juba alates 2013 aastast. See tähendab, et pensionikindlustuse puudujääki on võimalik ja tulebki finantseerida muude maksutulude arvel.
    Seda on tehtud ka varem, kui Eesti riigieelarve oli ülejäägis. Vaid teadaolevalt aastal 2006 ületas sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine pensionikulu.
    Majanduse tõusufaasis ei ole võlakirjade emiteerimine põhjendatud, kiire kasvu aastatel vastupidi, tuleb panna raha reservi, et toime tulla uute võimalike languste mõjudega.
    Selleks on meil palju paremad eeldused kui enamikel teistel eurotsooni riikide, sest väikese laenukoormuse olukorras on intressikulu eelarves kordades väiksema osakaaluga. On välja arvutatud, et kui meie laenukoormus oleks sama suur kui paljudes eurotsooni riikides, kuluks ainuüksi intressimakseteks kogu aastane aktsiisimaksutulu, mis on suurusjärgus 600 mln eurot.Meil on võimalik aga seesama summa, tuleb see siis kas käibemaksu või muude tulude arvel, kasutada eelarve muude artiklite, sealhulgas pensionikulude katmiseks.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.