"Lisaraha riigieelarvest"

See on paraku tõsi, et sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine ei kata pensionikindlustuse kulusid ja järgmisel neljal-viiel aastal lõhe maksulaekumise ja pensionikulu vahel süveneb. Seda lõhet ühelt poolt süvendab pensionikulu kiirem kasv võrreldes prognoositava tööjõumaksude laekumise kasvuga. Majanduskasv kiireneb, aga maksulaekumistes väljendub see eelkõige kiirema tarbimismaksudede laekumisena. Kriisist väljuva majanduse puhul jääb tööjõumaksude laekumise kasv maha tarbimismaksude laekumise kasvust.Pensionisüsteemi kulusid mõjutab suuresti ka teise samba maksete taastamine.Selle aasta puudujääk võib jääda suurusjärku üle 300 mln euro ja edaspidi puudujääk suureneb, aga täpsema prognoosi saab peale seda, kui rahandusministeerium on avalikustanud oma kevadise majandusprognoosi.

Riigi rahalise seisu hindamisel on defitsiit defitsiit, olenemata sellest kas, see on tingitud võlakirjade emiteerimisest pensionikulude või maantee-ehituse või muude kulude katteks. Defitsiiti saab katta kas reservide arvelt, kui neid on või laenudega.Laen on tänaste kulude katmine tulevikus laekuvate tulude arvel ja laenusummalt tuleb tasuda intressi, mille suuruse kujunemine tänases võlakriisis on raskesti prognoositav. Eesti riigi käesoleva aasta prognoositav defitsiit on 1,7% SKP suhtes (võib kujuneda väiksemaks). Majandus on pöördunud tõusule ja majanduse tõusufaasis on võimalik ja tuleb parandada eelarvepositsiooni ning väljuda defitsiidiseisust.

Rahandusministeerium eeldab eelarveülejääki juba alates 2013 aastast. See tähendab, et pensionikindlustuse puudujääki on võimalik ja tulebki finantseerida muude maksutulude arvel.

Seda on tehtud ka varem, kui Eesti riigieelarve oli ülejäägis. Vaid teadaolevalt aastal 2006 ületas sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumine pensionikulu.

Majanduse tõusufaasis ei ole võlakirjade emiteerimine põhjendatud, kiire kasvu aastatel vastupidi, tuleb panna raha reservi, et toime tulla uute võimalike languste mõjudega.

Selleks on meil palju paremad eeldused kui enamikel teistel eurotsooni riikide, sest väikese laenukoormuse olukorras on intressikulu eelarves kordades väiksema osakaaluga. On välja arvutatud, et kui meie laenukoormus oleks sama suur kui paljudes eurotsooni riikides, kuluks ainuüksi intressimakseteks kogu aastane aktsiisimaksutulu, mis on suurusjärgus 600 mln eurot.Meil on võimalik aga seesama summa, tuleb see siis kas käibemaksu või muude tulude arvel, kasutada eelarve muude artiklite, sealhulgas pensionikulude katmiseks.