Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Alyona Stadnik
- 9. veebruar 2011 kell 12:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Raudsaar: uurivate lugude puudus vähesed jätkulood
Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare sõnul on Eestis uuriva ajakirjanduse tase hea, kuid puuduseks on kompromiss kiiruse ja põhjalikkuse vahel.
„Omaette küsimus on see, kuidas me defineerima uurivat ajakirjandust. Kust hetkest tavaline ajakirjandus muutub uurivaks ajakirjanduseks,“ lausus Raudsaar.Raudsaare sõnul võib see piir olla erinev. „Igal aastal saadetakse selliseid lugusid, mis jäävad vahepealsesse tsooni. Nad on väga hea ajakirjanduse näitajad, aga võib-olla uuriva ajakirjanduse klassis mitte nii tugevat konkurentsi pakkuvad lood,“ rääkis Raudsaar Bonnieri preemia nominentidest.Ta täpsustas, et Bonnieri kategooria lood kuuluvad sellisesse klassi, kus tõstetakse üles väga tõsiseid küsimusi ning uuritakse ühiskondlikku mõju. "Kui me sellest räägime, siis Eesti ajakirjandusel ei ole põhjust häbeneda. Konkurss oli küllaltki tugev, aga ilmselt 100% kõiki lugusid, mis võiksid kandideerida Bonnieri preemiale, ei ole kindlasti esitatud," lausus Raudsaar.Tema arvates on klassikalise Bonnieri loo latt endiselt päris kõrgel. "Uuriva ajakirjanduse puuduseks jäävad siiski jätkulood ning soov kirjutada kohe kõike valmis üheks suureks looks. Hea uuriv ajakirjandus ei tähenda ühte suurt paljastust," kommenteeris Raudsaar.Raudsaare arvate kipub olema nii, et teema vajub ära, mis on küll aastatega paranenud. "Kui me oleme kogunud head infot, siis me tahame seda, kas või konkurentide kartuses kohe välja käia, aga alati siin peab olema kompromiss kiiruse ja põhjalikkuse vahel. Põhjalikkus ei ole faktide kontrollime, vaid teema käsitluse ulatus, kas lähme kõigi algjuurteni välja," põhjendas Raudsaar.Eile valis Eesti ajalehtede peatoimetajatest ja ajalehtede liidu esindajatest koosnev žürii välja selle aasta uuriva ajakirjanduse ehk Bonnieri preemia nominendid.Väljavalitute seas oli Postimehes ilmunud Tuuli Kochi artikkel "Vastuluure kirjeldab Edgar Savisaart Venemaa mõjuagendina", Äripäevas ilmunud Koit Brinkmanni ja Hannes Sarve artikkel "Poliitiku saladus" ning Äripäevas ilmunud Piret Reiljani artikkel "Eestlased tšetšeenide lõksus", milles toodi avalikkuse ette Eesti ärieliiti kuuluvate ettevõtjate ühised ärid Bulgaarias tegutseva Tšetšeenia maffiaga.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
- Uudised
- Alyona Stadnik
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.