Ergma: erihariduseta võibki jääda töötuks

Veel kahekümnenda sajandi teisel poolel sai teenida leiba erialase hariduseta. Praegu on see võimalus muutunud marginaalseks ja nii jääbki, ütles vabariigi aastapäeva kõnes riigikogu spiiker Ene Ergma.

Egma meenutas, et kakskümmend aastat tagasi olid eestlased valmis oma riiki taas üles ehitama, ükskõik kui raske see ka ei tundunud. Praegu võib aga kuulda süüdistusi, kas sellist riiki me tahtsimegi.

"Lihtne on süüdistada riiki kõiges, mis meie elus on valusat või halba, kuid ehk on mõned lahendused hoopis kusagil mujal," sõnas Ergma.

"Kahjuks on praeguses majandusolukorras veel paljud inimesed tööta või töötavad väikese palga eest. Põhiküsimus on, kuidas seda olukorda muuta. On aeg küsida: Mida me oleme jätnud tegemata, mida peame tegema, et me oleksime tööturul konkurentsivõimelisemad?" selgitas Ergma.

Poliitiku sõnul sai veel kahekümnenda sajandi teisel poolel leiba erialase hariduseta. "Praegu on see võimalus muutunud marginaalseks. Ametid on keerulisemad ja nõuavad erialast ettevalmistust. Seda tuleb võtta kui tõsiasja, millega pole mõtet võidelda," lausus Ergma. "Kui seda ei tunnistata, siis jäävadki inimesed tööta või peavad leppima madalat kvalifikatsiooni nõudva ametiga ja väikese sissetulekuga."

Ergma lisas, et kvalifitseerimata tööjõu madala palga vastu ei aita ka astmeline tulumaks, mis pole rohi madala haridustaseme vastu, kuna just haritud inimesed saavad suuremat tulu ja täidavad maksudega riigikassat.