EKSPORT: Eesti toote maine vajab Rootsis kohendamist

"Rootsi mõtleb natuke teistmoodi. Nad eeldavad, et kui Eestis midagi toodetakse, siis see peab olema 30% odavam. Tegelikult see nii ei ole ja see on takistuseks. Nad on ka üsna "eelista kodumaist" suhtumisega. Väga kerge seal müüa ei ole," kommenteeris Rootsi turgu aknatootja Viking Window juhatuse liige Toomas Agasild, kelle ettevõttel moodustab Rootsi turg koguekspordist 4%. "See kasvab kogu aeg muidugi. Põhiliselt ostab meilt eraklient," märkis Agasild, kelle sõnul on Rootsi turg neile raske turg. "Eks see endine nõukogude riik hirmutab neid veidi. On justkui ootus, et endine nõukogude riik ja kõik, mis seal tehakse, tehakse odavalt. Hinnaootused on teised ja see on visa murduma," lisas Agasild.

Kui Rootsis tahta midagi müüa, siis peab tema sõnul tegema endale hoolikalt selgeks selle, milline on turu mõtlemine, käitumine ja suhtumine. "See on täiesti erinev kui Eestis. Rootslase mõttemaailmast peab aru saama, muidu ei pääse ligi," soovitas aknatootja. Soome turule Viking Windows lihtsalt ei pääse, sest nende tehtav aknatüüp erineb Soomes kasutatavast.

Eestlaste mainet tuleb parandada. Tallegg müüb Soome ja Rootsi põhiliselt eri töötlusastmega kanafileed ja turu osakaal moodustab kogu ekspordist umbes 2%. Lähiaastatel loodab ettevõte selle kasvatada 5%ni. "Praegu on meile küll tunduvalt suurem ekspordimaa näiteks Taani, kuid eks olukord on muutlik. Talleggi kaubamärgiga tarbijapakis fileed müüme Rootsi minimaalselt, kogu muu müük on tööstus- ja HoReCa sektorile ja seega tarbijale Talleggi kaubamärgiga ei seostu," seletas Talleggi äridirektor Margus Venelaine. Tema sõnul on nii Rootsi kui ka Soome turud linnuliha suhtes protektsionistlikud ja omavad ELi sees eristaatust - tavaliste kvaliteediprotseduuridega toode sinna turule ei pääse, see puudutab just eriti salmonella-kontrolli.

AS Põltsamaa Felix müüb tooteid Soome ja Rootsi turul oma kontserni ettevõtete kaudu. Nendele turgudele (peamiselt Soome) läheb umbes 30% Põltsamaal toodetust. "Meie senise edu alus on kohaliku tarbija maitse-eelistuste tundmine ning kohalik tuntud kaubamärk. Eksporditegevus lähiturgudele on viimaste aastate jooksul pidevalt kasvanud ja plaanime selles suunas jätkata," märkis ettevõtte juht Anti Orav.

Skandinaavia riikidest ekspordime praegu Soome ja Taani ning alustame sellel aastal eksporti Rootsi. Skandinaavia on oluline ekspordipiirkond - tegemist on majanduslikult stabiilse piirkonnaga, suure turuga, mida eestlased hästi tunnevad, logistikakulud on suhteliselt madalad. Logistika võib olla aga ka takistuseks, sest kogu kaup liigub merd pidi ning põhjamaine kliima seab vahel logistikale takistusi.

Turule murdmiseks on vaja julgust ja tahet, siis olema kursis turu eripäradega, alates seadusandlusest, tarbija eelistuste tundmisest ja sihtturul tuleb pidevalt ise kohal käia. Kindlasti nõuab see eksporditöötajate palkamist, turu-uuringuid, spetsiaalseid disaine, vastamist küsimusele, miks peaks välismaine tarbija meie toodet tahtma jne.

Eksporditurul kehtib täpselt samasugune müügi- ja turundusskeem nagu Eestis - vastutame oma toote müügi- ja turunduse eest lõpptarbijani - mitte kaupluseni - välja.

Soome naabriks olemine annab ekspordieelise. Kas või lihtne asi - meil on sarnane keel, suhtleme omavahel soome keeles, mida Läti või Leedu tootjad teha ei oska.

Autor: Kaisa Tahlfeld