Paanikamüügid börsil ja paanikaostud poes

Jaapanis jõudis alles eile investoritele kohale, et probleemid on tõsised. Õli valas tulle radioaktiivne leke tuumaelektrijaamas.

Paanikamüükide käigus kukkus Jaapani aktsiaturg päeva sees 14 protsenti ja sulgus 10,6 protsenti eelnenud päeva sulgemistasemest madalamal. Sel nädalal on hävinenud Jaapani börsi suuremate ettevõtete aktsiates 626 miljardit dollarit. See on päris suur number. Erinevalt päev varasemast nakkasid tõsiselt Jaapani aktsiaturu kukkumisest muu Aasia ja ka Euroopa aktsiaturud, sealhulgas ka Eesti oma. Võib ju väita, et mis on Euroopa börsiettevõttel pistmist Jaapaniga. Paraku käituvad investorid karjana. Kui võetakse eesmärk riske vähendada, siis ei jää sellest ka teised turud puutumata. Meenus hiljutise börsikrahhi aeg, kus kukkumine oli ülemaailmne.

Jaapanit tabas suurim ostuhullus alates 1970. aastatest, sedapuhku küll poodides. Hüsteerilised ostjad rahunesid veidi, kui said ostetud kiirnuudlipakid. Müügiks läksid kõik toidukaubad, taskulambid, patareid jne. Jaapani peaminister palus jaapanlastel käituda rahulikult, kuna ei ole vajadust osta kokku poole aasta jagu patareisid.

Jättes kõrvale ohu, et tuumajaama olukord halveneb, vaatame, kas tasuks osta suure kukkumise järel Jaapani aktsiaid. Kahjuks ei ole mul värskemat Jaapani aktsiaturu hinna-kasumi suhet kui 11. märtsi oma. Selle näit oli 15,1. Võtame sellest 1/10 maha ja saame 13,6. See ei ole kõrge, kuid seda ühe agaga. Enamiku maailma maade aktsiaturgude hinna-kasumi suhtarvu näidud on veel madalamad ehk aktsiad on odavamad Jaapani omadest. Dividenditootlus 2,1 protsenti ei ole muljetavaldav.

Küll aga võib osutuda praegune aeg heaks ostukohaks näiteks Euroopa dividendiaktsiatele, mille tootlused on veelgi atraktiivsemad, kuid seda juhul, kui investorite pikaajaline meelestatus ei jää kartlikuks. Kui jääb, siis on ees pikem langus ja ostud osutuksid liiga varajaseks.