Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi keskpank ootab kapitalinõuete karmistamist
Tugev majanduskasv Rootsis ja Baltikumi paranemine on aidanud kaasa aidanud Rootsi pankade stabiilsusele, kuid pankadele tuleks kehtestada rangemad kapitalinõuded, kirjutas Rootsi keskpank oma värskes finantsstabiilsuse ülevaates.
Keskpank näeb mitmeid positiivseid märke: tänu jätkuvale laenukahjumite vähenemisele ja pankade tulude ja kasumlikkuse paranemisele on Riksbank hinnanud alla pankade laenukahjumite prognoosi. 2011.-2013. aastaks ootab keskpank pankade laenude kahjumiks kokku 18 miljardit Rootsi krooni (2 mld eurot), mis on 8 miljardi Rootsi krooni (0,9 mld euro) võrra vähem kui pool aastat tagasi prognoositi. Peale selle on Rootsi pankadel hea ligipääs rahaturgudele nii Rootsi kroonis kui ka välisvaluutades ning muu maailma pankadega võrreldes on nad väga hästi kapitaliseeritud.
Samas kirjutab keskpank, et kuigi pankadel on vaid väike seotus praeguste probleemsete riikidega nagu Kreeka, Iirimaa ja Portugal, on pangad sõltuvad lühiajalisest välisvaluuta pakkumisest. „Kui mõni neist riikidest on sunnitud oma riigivõlga ümber kirjutama, võib see tähendada, et pinged finantsturgudel kasvavad ja turgude toimimine halveneb. See võib omakorda mõjutada Rootsi pankade juurdepääsu rahaturgudele.“
Keskpanga tehtud stressitestid näitavad, et Rootsi pankade vastupanuvõime on paranenud ja nad suudavad hakkama saada ka halvemate majandusolude ja kõrgemate laenukahjumite juures, kuid pangad võtavad siiski suuremaid likviidsusriske kui mitmed Euroopa pangad.
Riigipank jättis ka jõusse oma eelmises, detsembris avaldatud analüüsis antud soovitused. Nende järgi peaksid pangad vähendama oma sõltuvust lühiajalistest raha pakkumisest ning hoiduma tagasiostuprogrammidest ja dividendide maksmisest, et vähendada kapitali adekvaatsuse näitajat Tier 1.
Samuti leiab Riksbank, et pangad peaks avalikustama oma likviidsusnäitajaid selgemini ja omavahel võrreldavalt. Andmeid likviidsusriskide kohta tuleks avaldada kord kuus ja pangad peaks raporteerima, kui pika tähtajaga ja mis valuutas on nende varad ja kohustused.
Keskpank peab ka vajalikuks kehtestada Rootsi pankadele karmimad kapitaliadekvaatsuse nõuded, kui need on Basel III regulatsioonides. „Rootsi pangandussüsteemis on asjaolusid, mille tõttu pole kõik riskid Basel III regulatsioonidega kaetud. Rootsi pankadele peaks seega kehtestama kõrgemad kapitaliadekvaatsusenõuded,“ kirjutas keskpanga juht Stefan Ingves panga pressiteates.
Keskpanga hinnangul kaaluvad stabiilne pangandussüsteem ja sellest tulenevad positiivsed mõjud makromajandusele üles selle, et pangateenused kallinevad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.