• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi keskpank ootab kapitalinõuete karmistamist 

    Tugev majanduskasv Rootsis ja Baltikumi paranemine on aidanud kaasa aidanud Rootsi pankade stabiilsusele, kuid pankadele tuleks kehtestada rangemad kapitalinõuded, kirjutas Rootsi keskpank oma värskes finantsstabiilsuse ülevaates.

    Keskpank näeb mitmeid positiivseid märke: tänu jätkuvale laenukahjumite vähenemisele ja pankade tulude ja kasumlikkuse paranemisele on Riksbank hinnanud alla pankade laenukahjumite prognoosi. 2011.-2013. aastaks ootab keskpank pankade laenude kahjumiks kokku 18 miljardit Rootsi krooni (2 mld eurot), mis on 8 miljardi Rootsi krooni (0,9 mld euro) võrra vähem kui pool aastat tagasi prognoositi. Peale selle on Rootsi pankadel hea ligipääs rahaturgudele nii Rootsi kroonis kui ka välisvaluutades ning muu maailma pankadega võrreldes on nad väga hästi kapitaliseeritud.
    Samas kirjutab keskpank, et kuigi pankadel on vaid väike seotus praeguste probleemsete riikidega nagu Kreeka, Iirimaa ja Portugal, on pangad sõltuvad lühiajalisest välisvaluuta pakkumisest. „Kui mõni neist riikidest on sunnitud oma riigivõlga ümber kirjutama, võib see tähendada, et pinged finantsturgudel kasvavad ja turgude toimimine halveneb. See võib omakorda mõjutada Rootsi pankade juurdepääsu rahaturgudele.“
    Keskpanga tehtud stressitestid näitavad, et Rootsi pankade vastupanuvõime on paranenud ja nad suudavad hakkama saada ka halvemate majandusolude ja kõrgemate laenukahjumite juures, kuid pangad võtavad siiski suuremaid likviidsusriske kui mitmed Euroopa pangad.
    Riigipank jättis ka jõusse oma eelmises, detsembris avaldatud analüüsis antud soovitused. Nende järgi peaksid pangad vähendama oma sõltuvust lühiajalistest raha pakkumisest ning hoiduma tagasiostuprogrammidest ja dividendide maksmisest, et vähendada kapitali adekvaatsuse näitajat Tier 1.
    Samuti leiab Riksbank, et pangad peaks avalikustama oma likviidsusnäitajaid selgemini ja omavahel võrreldavalt. Andmeid likviidsusriskide kohta tuleks avaldada kord kuus ja pangad peaks raporteerima, kui pika tähtajaga ja mis valuutas on nende varad ja kohustused.
    Keskpank peab ka vajalikuks kehtestada Rootsi pankadele karmimad kapitaliadekvaatsuse nõuded, kui need on Basel III regulatsioonides. „Rootsi pangandussüsteemis on asjaolusid, mille tõttu pole kõik riskid Basel III regulatsioonidega kaetud. Rootsi pankadele peaks seega kehtestama kõrgemad kapitaliadekvaatsusenõuded,“ kirjutas keskpanga juht Stefan Ingves panga pressiteates.
    Keskpanga hinnangul kaaluvad stabiilne pangandussüsteem ja sellest tulenevad positiivsed mõjud makromajandusele üles selle, et pangateenused kallinevad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.