• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 11.06.11, 18:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Valgevene privatiseerib tänavu 6495 mln dollari eest

Plaanimajanduses elav Valgevene tahab tänavu meelitada ettevõtete erastamisega riiki 6495 miljoni dollari ulatuses välismaist raha, vahendas uudisteportaal charter97.org.
"Välisinvesteeringud tulevad valitsuse käsul," tögab opositsiooniline uudisteportaal, sest tänavusest erastamisest loodetav summa tehti teatavaks valitsuse 6. juuni määrusega.
Dokumendis on öeldud ka seda, kui palju keegi välismaist raha riiki tooma peab ja mis kuupäeval tuleb asjade seisust aru anda. Näiteks otse valitsusele alluvad organisatsioonid peavad tooma Valgevenesse 1377 miljonit, täitevkomiteede alluvuses olevad asutused ligi 100 miljonit ja otsese ametkondliku alluvuseta juriidilised isikud 5018 miljonit dollarit.
Seejuures tahab Valgevene tööstusministeeriumi haldusala ettevõtetest 1626 miljonit, sideministeeriumi ettevõtetest 305 miljonit, põllumajandusministeeriumi ettevõtetest 770 miljonit, kaubandusministeeriumist 570 miljonit, transpordiministeeriumist 529 miljonit, ehitusministeeriumist ja energeetikaministeeriumist mõlemast 300 miljonit dollarit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eraldi on nimetatud sellised ettevõtlusstruktuurid nagu Belneftehim, Bellegprom, Bellesbumprom ja Belgospištšeprom, mis nimest tulenevalt peaks tegelema naftatööstuse, kergetööstuse, metsa- ja paberitööstuse ja toiduainetööstuse valdkonnas. Nende kaudu riiki voolavaks välisrahaks on vastavalt 663 miljonit, 434 miljonit, 518 miljonit ja 130 miljonit dollarit.
Valgevene meedia on välja käinud veel teisigi summasid, mida riiklike ettevõtete eest saada tahetakse. Näiteks kirjutab uudisteagentuur Belta, et Valgevene president Aleksandr Lukašenko hindab kaaliumväetisi tootva Belaruskali 30 miljardile dollarile. Varem on spekuleeritud, et väetisetehas müüakse hiinlastele.
Kui kellelgi on see summa kohe lauale panna, saab ta Belaruskali omanikuks, teatas Lukašenko reedel. "Tasuta me ühtegi ettevõtet käest ära ei anna."
Belaruskali on kõige suurem kaaliumväetiste tehas SRÜ riikides, mis annab praegu tööd umbes 20 000 inimesele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele