Advokatuur käsib kautšuk-paragrahvid üle vaadata

„Tegemist on siseriikliku „omaloominguga“, millega põhjendamatult piiratakse ettevõtlusvabadust ja blokeeritakse lihtsustatud korra kasutamist Eestis,“ kirjutab advokatuur oma seisukohtade hulgas rahandusministeeriumile. Sellise seisukoha tingis asjaolu, et advokatuuri hinnangul on RTRTSi järgi muudetud ettevõtjatele vähem koormav lihtsustatud hoolsusmeetmete rakendamine sisuliselt võimatuks.

Ülikriitiline on advokatuur ka seaduses sätestatud väärteokoosseisude suhtes, nimetades neid puudutavaid paragrahve „kautšuk-paragrahvideks“. Veelgi enam, advokatuur kirjutab, et RTRTS on suures osas õigusselgusetu seadus, kuna sellest ei saa ükski kohustatud subjekt vastust, mida ta peab täpselt tegema, et tema käitumine või tema poolt rakendatud meetmed oleksid küllaldased, et riigi subjektiivsel hinnangul oleks need piisavad.

„Advokatuuri märkused on sõnastatud kohati üldsõnaliselt, kuid on tehtud ka konkreetsemaid ettepanekuid,“ jääb RTRTSi üks koostaja rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Sören Meius viisakaks. Ta põhjendab, et RTRTS peab paljuski lähtuma Euroopa Liidu vastavast direktiivist, kust muuhulgas pärineb ka riski- ehk kahtlusepõhine lähenemine. Riskipõhise lähenemise põhimõte seisneb Meiusi sõnul selles, et iga kohustatud isik peaks ise hindama oma riske, mis konkreetse tehingu, ärisuhte või kliendiga kaasnevad ja rakendama sellele vastavaid protseduure. Ta lisab, et seetõttu on detailsemad nõuded jäetud seaduses andmata, kehtestatud on üldine rahapesu tõkestamise raamistik ja kohustus seaduse subjektidel rakendada sisemisi protseduurireegleid.