Norra veresauna korraldas paremäärmuslane

Utøya saarel toimunud suvelaagri korraldja oli peaminister Jens Stoltenbergi Tööpartei noortekogu. Saar kuulub Tööparteile, mis on korraldanud saarel suvelaagreid. Nendes laagrites on osalenud ka peaminister Stoltenberg.

"Minu nooruse paradiis," on peaminister Stoltenberg reedel põrguks moondunud laagri kohta öelnud. Peaminister pidi ka sellel aastal noortelaagrit külastama, kuid tulistamise ajal teda saarel ei olnud.

Suvelaagrisse oli kogunenud 600 noort. Meedia teatel oli Breivik riietanud end politseivormi ja palus Tööpartei esindajatel end paadiga saarele sõidutada , et informeerida suvelaagrisse kogunenud 600 noort pealinnas Oslos paar tundi varem toimunud plahvatustest. Noored kogunesid laagri peamajja ega osanud karta teist ja veelgi hirmsamat rünnakut.

Kui laagris olnud noored äkki laske kuulsid, peeti seda esialgu naljaks või tulevärgiks. Siis puhkes aga paanika. Noored üritasid põgeneda müüride varju, mõned hüppasid vette ja üritasid ujuda 600 meetri kaugusel asuvale maismaale. Veest korjasid noorukeid oma paatidesse sündmusi pealt näinud suvitajad.

"Ma nägin, kuidas nad vette hüppasid, ligi 50 inimest ujus kalda poole," rääkis üks naine, kes elas mõnesaja meetri kaugusel saarest. Breivik aga tulistas saarelt põgenda üritanud noori. Utøya naabersaare elanikel õnnestus päästa mitu tulistamise eest põgenenud laagrilist, enne kui politseil õnnestus tulistaja kinni pidada.

"Me nägime kaldal abi vajavaid inimesi, kes meile lehvitasid," vahendas BBC noori aidanud Helga sõnu. "Me sõitsime sinna ja võtsime kaasa viis noort. Üks tüdruk oli jalga haavata saanud, tema jalg oli murdunud. Kolm lastest olid terved, aga šokis," kirjeldas Helga. "Me pidime minema toimetama poisi, kes oli peaaegu surnud. Me viisime ta paati ja sõitsime mandrile."

Väidetavalt kestis tulistamine poolteist tundi, enne kui saarele saabunud julgeolekutöötajatel õnnestus tulistaja tabada. Saarele jõudmine võttis politseil nii kaua aega, sest neil ei õnnestunud hankida kiiresti helikopterit ja ei leitud ka paati, mis oleks politsei kaldast vaid mõnesaja meetri kaugusel asuvale saarele toimetanud. Kui politsei viimaks tulistajani jõudis, andis see kohe alla.

Peaminister Stoltenberg kuulutas toimunu laupäeva hommikul rahvuslikuks tragöödiaks, millist ei ole olnud riigis Teise maailmasõja lõpust saadik. Hukkunud on vähemalt 93 inimest, kuid see arv võib veel tõusta, kuna saare ümbert veest otsitakse veel ohvreid, neid võib olla ka Oslo purustatud hoonetes.

Oslo südalinna võttis enda kontrolli alla sõjavägi ning valitsus kolis pärast rünnakut salastatud paika. Inimestel soovitati südalinnast eemale hoida.

Massimõrvar tahtis päästa Euroopat islami eest. "Kristlik-fundamentalistliku" taustaga 32aastane norrakas Anders Behring Breivik on oma teo üles tunnistanud, kuid kahetsust ei avalda. Mees on nimetanud oma tegu "julmaks, aga vajalikuks", ta pidi "need teod lõpuni viima". Breiviki kaitsjaks määratud Geir Lippestad ütles Norra telekanalis NRK, et on selge, et vaadates tegude ulatust, tuleb kahelda mõrvari mõistuses.

Ajaleht Aftenposten tsiteeris 1516 lehekülje pikkust Breiviki manifesti "2083. Euroopa sõltumatuse deklaratsioon", mille ta saatis enne esimest rünnakut e-postiga mitmele adressaadile. Breivik nimetab selles islamit ja "multikultuurseid" jõude Euroopa vaenlasteks. Muu hulgas nimetas ta oma võimalikku vahistamist pärast veresauna kui "üleminekut propagandafaasi".

Manifesti esiküljel on templirüütlite rist ning selles on esitletud teooriat, mis peab Euroopa "päästma kultuurimarksismist ja islamiseerumisest". Dokument on ühtlasi päevik, hõlmates osaliselt ka juhtnööre pommi ehitamiseks. Breivik kirjeldab selles aga ka oma lapsepõlve ja perekonda, nimetades oma kasuisa "primitiivseks seksikoletiseks", kes suurema osa ajast veedab aega Tais prostituutidega, on aga samal ajal hea ja armastusväärne inimene.

"Mind kirjeldatakse kui suurimat (natsi)monstrumit, kes Teisest maailmasõjast saadik elanud on," kirjutab Breivik. "Mitte ainult minu sõbrad ja pereliikmed hakkavad mind põlgama, aga ka tervel ühinenud globaalsel multikultuursel meedial saavad käed tööd täis olema, et leida võimalus minu demoniseerimiseks."

Eksperdi sõnul on see ebatavaline, et paremäärmuslike motiividega kuritegu pandi toime just Norras. Palju tugevam on paremäärmuslus hoopis naaberriigis Rootsis. Samuti olevat Norra paremäärmuslaste ideoloogia palju vähem vägivaldne kui näiteks Saksa neonatside puhul.

"Ta tuli lihtsalt eikusagilt". Samas ei ole kinnivõetu puhul teada sidemeid paremäärmuslastega. "Ta tuli lihtsalt eikusagilt," on meediale avaldanud üks politseinikest.

Mees ei kuulunud ühtegi tuntud ekstremistlikku rühmitusse. "Ta oleks meil olnud radaril, kui ta oleks mõnes neonatsirühmituses aktiivne olnud."

Europol oli 2010. aasta aruandes tõdenud, et Euroopas küll puudub paremäärmuslik terrorism, kuid märgata võib paremäärmuslaste üha kasvavat professionaliseerumist.

Norra julgeolek omakorda märkis veebruaris avaldatud raportis, et võib täheldada "kõrgendatud ebakindlust" ja et sel aastal on oodata paremäärmuslaste aktiviseerumist. "Norra paremäärmuslased on kontaktis Rootsi ja teiste paremäärmuslike rühmitustega Euroopas," on kirjas raportis.

Kapo kinnitusel toimunu Eesti ohuhinnangut ei mõjuta. Norra sündmused hinnanguid Eesti julgeoleku olukorrale ei mõjuta, ütles kaitsepolitseiameti komissar Andres Kahar.

Ta rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Norra sündmused näitavad selgelt, et ekstremistide oht ei ole midagi ebareaalset.

Kaitsepolitsei hinnangul on Eestis tegutsevad ekstremistlikud rühmitused siiski üsna ohutud.