04.08.11, 16:34

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rublahoiuste intress lendas Valgevenes 43%ni aastas

Inflatsiooni kiire kasv sunnib Valgevene kommertspanku mistahes hinnaga raha hankima, kohalikust valuutast rubladest on terav puudus.

Anne OjaArco Vara analüütik

Rublahoiuste intressimäärad on tõusnud juba 43%ni aatas. Sellist intressi lubab maksta Sombelbank neile, kes konverteerivad oma valuutahoiused ümber rublahoiusteks, vahendas Valgevene uudisteportaal charter97.org.

Tähtajalise hoiuse "Ihaldatud rubla - priske panus" perioodiks on 12 kuud, intress on seejuures aga fikseeritud, kurjutas väljaanne Naša Niva.

Ujuva intressi maksimaalseks panuseks on 33-35% aastas. Senini oli fikseeritud intressi kõrgeimaks määraks 32% üheksakuulisele tähtajalisele hoiusele Belrosbankis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kasvanud on ka kommertspankade huvi laenata rublasid Valgevene keskpangalt. Keskpangale pakutakse 30% aastaintressi. Samas ei rahulda keskpank kõiki kommertspankade soove, andes välja vaid 40-50% küsitud kogusummast.

Valuutahoiustele lubavad Valgevene kommertspangad kõige rohkem 11% aastaintressi, kui raha hoiustatakse kolmeks kuni kuueks kuuks.

Tarbimislaenude intressid on kasvanud 50%ni aastas. Osad kommertspangad on loobunud uute laenude väljaandmisest, kuid teised püüavad praeguses situatsioonis uusi kliente juurde võita. Riigile kuuluvad pangad jätkavad laenude andmist riiklikele ettevõtetele, sest muidu jääks riigisektori elu seisma.

Teisest küljest püüab valitus laenude andmist ja käibel oleva sularaha hulka piirata, mis vähendaks keskpanga vajadust raha juurde trükkida, kirjutas charter97.org.

"On vaja järsult vähendada emissioonilist laenuandmist. Emissioon, see on rahanduslikel vahenditel põhinev fiskaalpoliitika, mille tulemusel inflatsioon järsult kasvab, kujutades endast üleüldist maksu," teatas teisipäeval Valgevene peaminister Mihhail Mjasnikovitš.

Peaministri sõnul on paljud raha trükkimise masinat käigus hoidnud ressursid praeguseks kasutult ammendatud ja seetõttu tuleb majanduse reaalsektori finantseerimise tingimused üle vaadata.

On vaja lõpetada ebaefektiivsete riiklike programmide finantseerimine, leiavad samas kommertspankurid. Majandus peab puhastuma kahjumlikest projektidest ja ettevõtetest ning raha tuleb suunata sinna, kust on loota ka tulemust.

Anne Oja

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

07.08.11, 16:51

Valgevene pandib 35% suurimast väetisetehasest

Järjepidevad investeeringud ja nutikas strateegia on muutnud Stako Diler OÜ oluliseks tegijaks nii koduturul kui rahvusvahelisel areenil.

02.07.25, 10:36

Stako Diler OÜ: suured visioonid, suured masinad ja Eesti tööstuse tulevik

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Börsiuudised

02.07.25, 17:13

Merko juhtis Tallinna börsi langust, Wall Streeti ehmatas jahtuv tööturg

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

02.07.25, 16:45

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Uudised

02.07.25, 16:37

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Juhtkiri

02.07.25, 15:52

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Arvamused

02.07.25, 15:43

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Stako Diler OÜ: suured visioonid, suured masinad ja Eesti tööstuse tulevik

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 15 t
Toimumiskoht:
Tallinn