Kasvanud on ka kommertspankade huvi laenata rublasid Valgevene keskpangalt. Keskpangale pakutakse 30% aastaintressi. Samas ei rahulda keskpank kõiki kommertspankade soove, andes välja vaid 40-50% küsitud kogusummast.
Valuutahoiustele lubavad Valgevene kommertspangad kõige rohkem 11% aastaintressi, kui raha hoiustatakse kolmeks kuni kuueks kuuks.
Tarbimislaenude intressid on kasvanud 50%ni aastas. Osad kommertspangad on loobunud uute laenude väljaandmisest, kuid teised püüavad praeguses situatsioonis uusi kliente juurde võita. Riigile kuuluvad pangad jätkavad laenude andmist riiklikele ettevõtetele, sest muidu jääks riigisektori elu seisma.
Teisest küljest püüab valitus laenude andmist ja käibel oleva sularaha hulka piirata, mis vähendaks keskpanga vajadust raha juurde trükkida, kirjutas charter97.org.
"On vaja järsult vähendada emissioonilist laenuandmist. Emissioon, see on rahanduslikel vahenditel põhinev fiskaalpoliitika, mille tulemusel inflatsioon järsult kasvab, kujutades endast üleüldist maksu," teatas teisipäeval Valgevene peaminister Mihhail Mjasnikovitš.
Peaministri sõnul on paljud raha trükkimise masinat käigus hoidnud ressursid praeguseks kasutult ammendatud ja seetõttu tuleb majanduse reaalsektori finantseerimise tingimused üle vaadata.
On vaja lõpetada ebaefektiivsete riiklike programmide finantseerimine, leiavad samas kommertspankurid. Majandus peab puhastuma kahjumlikest projektidest ja ettevõtetest ning raha tuleb suunata sinna, kust on loota ka tulemust.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!