• OMX Baltic0,56%303,3
  • OMX Riga0,21%869,78
  • OMX Tallinn0,35%1 980,01
  • OMX Vilnius1,02%1 194,22
  • S&P 500−0,77%5 606,91
  • DOW 30−0,95%40 829
  • Nasdaq −0,87%17 689,66
  • FTSE 1000,01%8 597,42
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • OMX Baltic0,56%303,3
  • OMX Riga0,21%869,78
  • OMX Tallinn0,35%1 980,01
  • OMX Vilnius1,02%1 194,22
  • S&P 500−0,77%5 606,91
  • DOW 30−0,95%40 829
  • Nasdaq −0,87%17 689,66
  • FTSE 1000,01%8 597,42
  • Nikkei 2251,04%36 830,69
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • 04.08.11, 16:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rublahoiuste intress lendas Valgevenes 43%ni aastas

Inflatsiooni kiire kasv sunnib Valgevene kommertspanku mistahes hinnaga raha hankima, kohalikust valuutast rubladest on terav puudus.
Rublahoiuste intressimäärad on tõusnud juba 43%ni aatas. Sellist intressi lubab maksta Sombelbank neile, kes konverteerivad oma valuutahoiused ümber rublahoiusteks, vahendas Valgevene uudisteportaal charter97.org.
Tähtajalise hoiuse "Ihaldatud rubla - priske panus" perioodiks on 12 kuud, intress on seejuures aga fikseeritud, kurjutas väljaanne Naša Niva.
Ujuva intressi maksimaalseks panuseks on 33-35% aastas. Senini oli fikseeritud intressi kõrgeimaks määraks 32% üheksakuulisele tähtajalisele hoiusele Belrosbankis.
Kasvanud on ka kommertspankade huvi laenata rublasid Valgevene keskpangalt. Keskpangale pakutakse 30% aastaintressi. Samas ei rahulda keskpank kõiki kommertspankade soove, andes välja vaid 40-50% küsitud kogusummast.
Valuutahoiustele lubavad Valgevene kommertspangad kõige rohkem 11% aastaintressi, kui raha hoiustatakse kolmeks kuni kuueks kuuks.
Tarbimislaenude intressid on kasvanud 50%ni aastas. Osad kommertspangad on loobunud uute laenude väljaandmisest, kuid teised püüavad praeguses situatsioonis uusi kliente juurde võita. Riigile kuuluvad pangad jätkavad laenude andmist riiklikele ettevõtetele, sest muidu jääks riigisektori elu seisma.
Teisest küljest püüab valitus laenude andmist ja käibel oleva sularaha hulka piirata, mis vähendaks keskpanga vajadust raha juurde trükkida, kirjutas charter97.org.
"On vaja järsult vähendada emissioonilist laenuandmist. Emissioon, see on rahanduslikel vahenditel põhinev fiskaalpoliitika, mille tulemusel inflatsioon järsult kasvab, kujutades endast üleüldist maksu," teatas teisipäeval Valgevene peaminister Mihhail Mjasnikovitš.
Peaministri sõnul on paljud raha trükkimise masinat käigus hoidnud ressursid praeguseks kasutult ammendatud ja seetõttu tuleb majanduse reaalsektori finantseerimise tingimused üle vaadata.
On vaja lõpetada ebaefektiivsete riiklike programmide finantseerimine, leiavad samas kommertspankurid. Majandus peab puhastuma kahjumlikest projektidest ja ettevõtetest ning raha tuleb suunata sinna, kust on loota ka tulemust. 

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele