Viljandi Metalli juht: Eesti riik ei kaitse omamaist kapitali

„Seega ei saa öelda, et riik kasutaks mingeid tõkkemeetodeid,“ ütles ta, kuid lisas, et ega riik ei peagi kodumaise turu kaitsmise eesmärgil tegelema liigse bürokraatiaga. „Sellega me tegelikult kaudselt raskendaksime ka oma ettevõtjate tegevust.“

Äripäev küsis täna ettevõtjatelt, kui protektsionistlik on Eesti turg ehk kas välisettevõtjad saavad meil vabalt tegutseda. Päevaküsimuse ajendiks on tänane ehitusteemaline kaanelugu, kus muu hulgas on juttu ka sellest, et soomlased nurisevad Eestist pärit ehitajate üle.

Sulg ütles, et Eesti riik peaks kõndima ühte sammu teiste riikidega. „Meie majanduskliima peaks olema sarnane Euroopa Liiduga, muidu mõtet ei ole,“ arutles ta. „Arvan, et Eesti on turu kaitse poliitika osas üks liberaalsemaid. Nii mõnigi riik ei ole nii liberaalne, vaid kasutab igasuguseid normatiivseid seadusandlikke akte selleks, et võõrtegijaid takistada – eks vahel põhjendatult ja vahel ka põhjendamatult.“

Sule sõnul on Euroopa riigid kaitsnud oma tootjaid kaudselt ehk rahastanud majandust läbi riiklike programmide. „Näiteks Soome ehitussektorisse suunati kaudsetel meetoditel toetavaid rahalisi vahendeid. Ja kui need vahendid satuvad nüüd Eesti ettevõtjate kätte, siis muidugi on soomlased kurjad,“ lausus Sulg.