Kommunaalfirmad on kaotanud oma aura

Mõni aasta pidid investorid kindla investeeringu poole pöördumiseks vaatama lihtsalt kommunaalfirmade suunas. Masu on oma töö teinud ning rahahädas riikide valitsused pumpavad eelarve aukude lappimiseks firmadest raha välja.

Kehvasti esinenud sektor. Alates majandussurutise tekkimisest 2008. aasta alguses on Euroopa peamine kommunaalfirmade indeks kukkunud 34%, samas kui STOXX Europe 600 indeks on sama ajaga langenud kõigest 7,7%. See on täpselt vastupidine liikumine alates 2000. aasta märtsis alanud karuturust, kui kommunaalidel läks paremini kui laiemal turul.

Läinud nädalal liitus Itaalia Saksamaa ja Soomega, kehtestades lisamakse kommunaalfirmadele, mis traditsiooniliselt peavad majanduslanguse ajal paremini vastu tänu stabiilsele energianõudlusele ja tavapärasest kõrgematele dividendidele. Sellele lisaks investeerib kogu sektor jätkuvalt sadu miljardeid eurosid, et tulla vastu Euroopa Liidu taastuvenergia nõuetele, samas kui valitsuste kärpekavad hoiavad tagasi majanduste kasvamist.

Kullakaevud. Kogu see teema on kindlasti südamelähedane igale tallinlasele ja eestlasele, kes maksavad arveid nii Eesti Energiale kui ka Tallinna Veele. Mõlemad firmad on teada-tuntud kullakaevud - Tallinna Vesi Tallinna linnavalitsusele ja Eesti Energia vabariigi valitsusele. Eesti Energiast on riik viimastel aastatel raha lausa välja kaevandanud, samal ajal kui tarbijate kulusid suurendatakse.

Tallinna Vesi on ilmekas näide, kuidas firma võitleb kasumi nimel riigistruktuuridega ja kuidas aktsia on viimaste aastatega kõvasti kukkunud. 2008. aasta esimese kvartaliga võrreldes on aktsia kukkunud 38% ja on oluliselt madalamal võrreldes isegi 2009. aasta põhjadega. Kuigi firma jagab endiselt heldelt dividende, on kogu üldine trend ja kaasas käivad probleemid piisav märk, et Tallinna Vee aktsia ei ole praegu atraktiivne ost.