Eesti Raudtee edeneb veduriostuga ajas 40 aastat

Kes oli 1990ndate algul autoomanik, mäletab ehk seda vaimustust, kui Eestisse hakkasid jõudma lääne autod. Isegi pruugitud sõidukid olid võrreldes siinsete Žigulide ja Moskvitšitega nagu teisest maailmast. Nende kvaliteet, ökonoomsus ja kasutusmugavus erinesid kardinaalselt sellest, millega olime harjunud.

Piltlikult öeldes valitseb Eesti raudteel sarnane olukord, mis meie autopargis 20 aastat tagasi. Me sõidame Žigulidega, samas kui muu maailm sõidab moodsate Toyotate, Volkswagenite ja Mercedestega.

Veduril ja veduril on vahe. Eesti Raudtee on saanud omal nahal tunda, kui suur vahe võib veduril ja veduril olla, sest meie veduripark koosneb kahe maailma esindajatest: 1970.-1980. aastatel NSV Liidus ja Tšehhoslovakkias toodetud vedurid 2TE116 ja CME-3 ning USA päritolu vedurid C36. Kõige kergem on võrrelda nende vedurite ülalpidamisega seotud kulusid - näiteks 2TE116 käib hoolduses palju sagedamini kui Ameerika vedur, seejuures võtavad hooldused kuni kaheksa korda rohkem aega. Hoolduste hinnavahe on koguni viiekordne. Kokkuvõttes on ka vana remonditud lääne vedur ökonoomsem kui tehasest tulnud 2TE116, mis on toonaste inseneride tööõnnetus: see on eri lahenduste katsetamiseks loodud prototüüp, mis polnud seeriatootmisse mõeldudki. Ometi oli see pikalt NSVLi eesrindlikem diiselvedur ja parema puudumisel kasutatakse neid siiani, kuigi see on täielik relikt. Sama võib öelda veduri CME -3 kohta, mille tootmist alustati ca 50 aastat tagasi - meie veduripargis on CME -3, mille mootor on valmistatud aastal 1966! Need sotsialismileeri vedurid kulutavad infrastruktuuri oluliselt rohkem kui praegused USA ja ostetavad uued vedurid, ka rööbastelt mahaminekud pole nende puhul haruldased, mis tähendab täiendavat kulu ja seisakuid.

Uus tase ja emotsioonid. Et sellisest majanduslikult ebaefektiivsest olukorrast välja tulla, ostab Eesti Raudtee nüüd Hiinast 16 uut manöövervedurit. Äsjane leping on tekitanud emotsioone ja sellest võib arugi saada, rahaliselt on see ikkagi mahukas tehing. Teisalt teeb asi nõutuks, sest tehingus kahtlejad esitavad spekulatsioone ja kasutavad argumente, mis põhinevad poolikutel tõdedel. Meie praktikute kogemused, inseneride analüüsid ja tasuvusuuringuid on siiski usaldusväärsed ja põhinevad faktidel.

Kiirustamine? Vedurite ostule heidetakse ette kiirustamist, kuid tegelikult eelnes ostule kaks aastat põhjalikku tööd, mil Eesti Raudtee spetsialistid kohtusid ka Euroopa, Vene, Ameerika ja Hiina veduritootjatega. Olles kursis nende pakutavaga ja arvestades Eesti Raudtee kogemust oleme täielikult veendunud, et saame täpselt Eesti Raudtee vajadustele vastava moodsa tehnika: suure tööjõudluse, läbimõeldud hoolduslahenduste ja meeskonnale tagatud ergonoomiliste töötingimustega vedurid. Unustada ei saa ka keskkonnasäästlikkust, uued vedurid vastavad Euroopa Liidu rangetele emissiooninõuetele ja tarbivad oluliselt vähem kütust.

Hiina ime? Need, kes kahtlustavad, et Eesti Raudtee on ostmas Hiina imet, eiravad tõsiasja, et Hiinast on saanud maailma tootmiskeskus. Olgu tegu arvutite, keskkonnatehnoloogia või rongidega, hiinlased suudavad pakkuda tipptoodangut. Vaadakem, millise arengu on läbi teinud selle riigi enda raudteevõrk: Hiina on rajanud maailma pikima kiirraudteede võrgustiku, millel liikuvad rongid (hiinlaste toodetud) arendavad 300kilomeetrist tunnikiirust. See on tipptehnoloogia, mille kõrval on üks manöövervedur üsna keskmise keerukusastmega toodang. Olgem ausad, 5-25kilomeetrise tunnikiirusega toimetava manööverveduri ehitamine pole raketiteadus.

Lisakindluse annab tõik, et tarnitavad vedurid sisaldavad läbiproovitud lahendusi. Hiinas valmistatud veduri raamile paigaldatavad komponendid ja agregaadid baseeruvad lääne tehnoloogial. Nii on veduri südame, diiselmootori valmistanud maailma suurim diiselmootorite, tootja, USA firma Caterpillar. Selliseid mootoreid on varem paigaldatud sadadele veduritele. Lõppude lõpuks hoiavad veduriehituse protsessi etappe kontrolli all ka meie enda spetsialistid.

Progress. Kui meie riiklik lennufirma lendab uue põlvkonna reisilennukitega, linnatänavail sõidavad moodsad trollid-bussid ja sõiduteedele on jõudmas elektriautod, jõuab uute veduritega tänapäevane tehnika lõpuks ka raudteele.

Autor: Oskar Kalmus