Eelpool nimetatute kõnede pealtkuulamisest saadud info põhjal algatas prokuratuur 2009. aasta juunis aga juba järgmise kriminaalasja.
Info järgi soovisid mitmed tuntud keskerakondlasest poliitikud ning linnaametnikud Tallinna hipodroomi alale detailplaneeringu menetluse asjaajamise eest pistist. Nimed ning summadki olid teada.
Suurim summa Sepale. Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõunikule Ivo Parbusele tuli maksta 500 000 krooni, sama palju ka linnaplaneerimise ameti juhatajale Toomas Õispuule. Kommunaalameti juhti Ain Valdmanni pidi määrima 350 000 krooniga ning volikogu keskfraktsiooni endist juhti Elmar Seppa 650 000 krooniga. Kuna hipodroomi ala jääb Põhja-Tallinna, siis tuli kokku miljon krooni viia ka linnaosa tollastele juhtidele Enno Tammele, Vilja Savisaarele ja Jüri Jõgevale.
Põhja ringkonnaprokuratuuri taotlusest kohtule ilmnes, et sellist juttu rääkisid Kaasikud alates 2009. aasta septembrist toimunud kohtumistel Manitskiga. Täiendava 3 miljoni krooni maksmise vajadust, raha jagunemist erinevate ametnike vahel, maksmise aegu ja viise selgitas Viktor Kaasik märkmete ja erinevate skeemide abil. Manitskilt saadigi 1,035 miljonit krooni ning Viktor Kaasik kinnitas, et pistiseks kulus sellest 862 500 krooni. Sellest rahast aga pistist ei makstud, vaid Kaasikud kulutasid raha isiklike ja firmade arvete eest tasumiseks.
Viktor Kaasik andis selle aasta veebruari alguses Õispuule 10 000 eurot pistist, kuid see ei olnud Manitski raha, vaid osa Fred Kaasiku Sampo pangast võetud laenust.
Manitski sõnas ülekuulamisel kaitsepolitsei uurijale, kuidas Viktor Kaasik rääkis talle korduvalt, et Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu on Paldiski mnt 50 detailplaneeringu menetlemisel tähtis mees ning Kaasikul on temaga teatud sorti kokkuleppeid. Nende tulemusena pidi Õispuu aitama omalt poolt kaasa küsimuste ja probleemide lahendamisele, mis olid tekkinud detailplaneeringu menetlemise käigus.
Viktor Kaasiku käest võtsin laenu seepärast, et ta on rikas inimene.Toomas Õispuu Esialgne vastuseis hajus. "Esimene kord, kui tuli taotlus hipodroom täis ehitada, siis me lükkasime selle tagasi, sest see tundus jabur mõte, et keegi tahab hipodroomi asemele korterelamud ehitada," rääkis ülekuulamisel linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse Põhja-Tallinna ja Haabersti osakonna juhataja Lia Gailan.
Tema sõnul polnud ka Põhja-Tallinna linnaosa valitsus esialgu sellega nõus, kuna sellise asustuse tõttu hakkab Stroomi mets hävima.