• OMX Baltic0,17%303,2
  • OMX Riga−0,04%868,25
  • OMX Tallinn0,37%1 999
  • OMX Vilnius−0,16%1 205,47
  • S&P 5000,01%5 886,96
  • DOW 30−0,2%42 055,27
  • Nasdaq 0,45%19 095,07
  • FTSE 100−0,21%8 585,01
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,77
  • OMX Baltic0,17%303,2
  • OMX Riga−0,04%868,25
  • OMX Tallinn0,37%1 999
  • OMX Vilnius−0,16%1 205,47
  • S&P 5000,01%5 886,96
  • DOW 30−0,2%42 055,27
  • Nasdaq 0,45%19 095,07
  • FTSE 100−0,21%8 585,01
  • Nikkei 225−0,14%38 128,13
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,77
  • 23.09.11, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eelarve vajab lahtiseletamist

Iga eelarve - kas pere, ettevõtte või riigi oma - annab ülevaate sellest, kust raha tuleb ja kuhu see läheb. Riigieelarve on meie ühine rahakott, mille abil viiakse ellu poliitikaid ehk tehakse otsuseid, mis iga kodaniku elu mõjutavad.
Riigieelarveliste valikute selgitamine ja põhjendamine aitaks kodanikel valitsuse tegevust ja selle tulemuslikkust paremini mõista ja hinnata. Samuti on valitsusel hea meel kodanike üle, kes saavad aru riigi majanduslikest võimalustest ja ka raskete valikute tegemisest.
Avalik võim tegutseb salaja. Seni on kombeks, et eelarvevaidlusi peetakse kabinettides ning läbirääkimiste laual olevaid valikuid avalikkuses ei arutata. Kodanikud pole üle poole aasta kestnud protsessi jooksul kuigi palju infot saanud. Nii jäävad võimalikud lahendused ning otsuste sisuline ja poliitiline taust avamata.
Riigieelarve on üks valitsuse olulisemaid tööriistu ning selle koostamine peaks olema võimalikult läbipaistev ning valijale arusaadav. Valitsuse prioriteetide kohta saame lugeda koalitsioonileppest ja tegevusprogrammist. Kuid kas saame ka ise hinnata, kuidas riigieelarves plaanitud kulutused aitavad nende eesmärkide suunas liikuda? Selleks peab vaatama eelarveridu ning süvenema pikka seletuskirja.
Meedias on juba välja toodud milliste ministeeriumide eelarve kosus või kahanes eelmise aastaga võrreldes. Iseenesest ei maksa ühe aasta eelarvemahu muutuse põhjal midagi põhjapanevat arvata, sest kulude, eriti investeeringute jaotus aastate vahel ei pruugi olla ühtlane. Näiteks aastaga oluliselt kasvanud põlluministeeriumi eelarve põhjal ei saa teha järeldust, et 2012. aastal on maaelu arendamine hoogustub. Küll oleks hea teada, millest on kasv või kahanemine põhjustatud? Kas ELi struktuurivahendite kasutamisel on kätte jõudnud intensiivne väljamaksete aeg? Või on käivitunud mõni uus toetuse liik põllupidajatele?
Eelkõige tahab kodanik teada, kas väiksema eelarvega suudab valitsus täita seatud eesmärgid ja valijale antud lubadused? Kui kulusid kärbitakse, kas on tegu efektiivsusega või jääb riigis midagi olulist tegemata? Kas kulude kokkuhoid on ikka igas poliitikavaldkonnas õigustatud? Nendele küsimustele vastuste saamiseks loodab kodanik ajakirjanike peale.
Valitsusel on aga võimalus olla ise avatum ja aktiivsem, et olulisi valikukohti ja otsuseid selgitada. Soovime kõigis etappides teada, milliseid valikuid valitsus arutab, mis on kavandatud muutuste põhjused ja tagajärjed.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele