Konks on selles, et 2009. aastal sündinud kokkulepe tuumaenergeetika osas, mis tühistas uute reaktorite ehitamise keelu, jätab uute võimsuste ehitamise õiguse vaid juba praegu tuumaenergiat tootvatele firmadele. Neid on Rootsis kolm – Soome Fortum, Saksa E.ON ja Rootsi riigile kuuluv Vattenfall.

Fortum ja E.ON ei ole uute võimsuste ehitamisest huvitatud. Vattenfall on aga majandusministri portfelli hoidva Keskerakonna (Centern) kontrolli all – tegemist on erakonnaga, mis on aastaid olnud tuumenergeetika vastu.

Rootsi baastööstuse ettevõtted, kes on valmis uutesse reaktoritesse investeerima 30 miljardit Rootsi krooni, lootsid algselt partnerit just Vattenfallist. Vattenfall teataski, et on reaktori ehitamisest huvitatud. Samal päeval, kui artikkel Rootsi majanduslehes Dagens Industri ilmus, kutsusti firma ministeeriumisse aru andma, mille järel tuli teade, et Vattenfall on ümber mõelnud.

Niisiis on tekkinud olukord, kus ehitamisõiguse "monopol" on nende käes, kes ehitada ei taha ning Rootsi suurtööstus, mis ehitada tahaks ja on valmis investeerima, ei saa seda teha.

Peaminister Fredrik Reinfeldt tuumakokkulepet uuesti avada ei kavatse. Tegemist on väga olulise küsimusega, mis takistas parempoolsetel parteidel pikki aastaid koostööd tegemast. 2006. aasta valimiste eel lepiti kokku tuumateema valimisprogrammis n-ö külmutada, mis tegi võimalikuks parempoolsete parteide liidu. 2009. aasta alguses teatati, et tuumaküsimuses on jõutud kokkuleppele. Uusi reaktoreid saab ehitada üksnes vanade võimsuste asendamiseks ning nagu öeldud – ainult alal juba tegutsevate ettevõtete poolt.

Rootsi ettevõtjad on tulivihased – baastööstusel oleks Rootsis head väljavaated, kui oleks olemas mõistliku hinnaga elekter. Nüüd ähvardatakse vajadusel õigust nõudma minna Euroopa kohtusse.

"Ma ei näe mingit põhjust, miks energiasektor peaks olema konkurentsireeglitele erand," ütles Rootsi tööstur Rune Andersson Dagens Industrile.

Täna väidab Vattenfalli juht Øystein Løseth ajalehes Dagens Industri ilmunud artiklis, et elektripuuduse asemel on Põhjalas  tekkimas hoopis suur elektri ülepakkumine, kui kõik uute tootmisvõimsuste ehitamise plaanid ellu viiakse. Eelkõige puudutab see tuulenergiat, ent samuti Soome uue tuumajaama valmimist ja Rootsi vanade reaktorite tootmismahtude suurendamist.

"Hindame, et tekib suur elektrienergia ülepakkumine nii 50 TWh ulatuses," ütles Løseth.

See seab hinna surve alla ning lükkab edasi investeerimisvajadust uutesse tootmisvõimsustesse.

Rootsi baastööstuse ettevõtteid (Boliden, Eka Chemicals, Holmen, Stora Enso ja SCA Forest Product) ühendava elektrifirma Industrikraft tegevjuht Mats Gustavsson seda seisukohta ei jaga. 

"Ehitama tuleb hakata praegu," ütles ta Rootsi päevalehele Svenska Dagbladet. "Aastani 2020 on võib-olla tõesti mõningane ülepakkumine, kuid meil tuleb vaadata sellest kaugemale".