„Sõltub, mis nurgast vaadata. Need, kes otsustasid, neile tundub, et see õigustab ennast. uid ma arvan, et see pole tõesti hea aeg kaitsekulutustesse panustamiseks. See on võib olla liiga järsk kulutamine,“ kommenteeris Pärnits küsimust, kas ca 22%ne kaitsekulutuste kasv õigustab ennast raskel ajal.

Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran märkis, et 2012. aasta eelarve keskendub sõdurite varustuse, väljaõppetingimuste ja kaitseliidu olukorra parandamisele. „Minu lapselaps oli armeeteenistuses ning ma ei ütleks, et seal oleks midagi vajaka jäänud. Seal on üpris heal tasemel meil armee toitlustamine, varustamine, kasarmud ja kõik – väga soliidne värk. Nii palju võin tavakodanikuna öelda, et need kohad, mida ma näinud olen, on väga hea mulje jätnud,“ rääkis ta.

Tuleval aastal kasvavad Eesti riigi kaitsekulutused 21,78% kahe protsendini. „Minu teada 2% SKPst on riikide vahel kokku lepitud ja see ongi see argument, mida Laar on öelnud, et seda kokkulepet tuleb täita ja nii palju kulutada,“ sõnas ta. Pärnitsa sõnul võib aga siiski küsida, et kui seda pole varem tehtud, et miks siis just nüüd.

„See on poliitiline otsus, mitte teaduslik otsus ning nii on see  meie poliitikute poolt otsustatud ja sedasi argumenteeritud,“ lausus Pärnits.

 2% tuleva aasta SKTst on 340,7 miljonit eurot.