Ohtralt toetuse väljapetjaid: Eesti edukuse tulemus?

"Silmatorkav on asjaolu, et mida suuremad on riigile tehtud maksed, seda vähem avastatakse seal pettusi," kommenteeris Sell. Ta juhtis ka tähelepanu, et teatud otsetoetuste puhul – toetused pindala ja loomade arvu alusel – on paljudes riikides pettuste määr null, näiteks Prantsusmaal, Inglismaal ja Kreekas.

PRIA peadirektor Jaan Kallas möönis, et pettuste ja rikkumiste avastamise metoodika on riigiti erinev ja seepärast on ka andmete võrdlemine küsitav. "Eestis on riiklik hoiak pettuste suhtes teistsugune kui euroliidu vanades riikides, sest ei ole võimalik, et neis riikides üldse pettusi pole," kinnitas ta.

Kallas tõi näiteks Kreeka, millele Euroopa Komisjon on ometi 2010. aasta eest esitanud finantskorrektsioone 122,38 miljoni euro ulatuses. "Kreeka on suutnud välja rääkida kõrgeima pindalatoetuse määra Euroopas. Kreeklaste "edukus" seisneb selles, et rohkem jääks toetusrahast riiki alles, kui trahvideks ära tuleb maksta," sõnas ta.

Kallase kinnitusel on Eestis näiteks põldude register nii kvaliteetne, et Eesti on Euroopa Liidus üks väheseid, kellele ei ole seoses selle registriga esitatud ühtki sanktsiooni.

Et pettusi võimalikult varakult avastada, hakkas PRIA paar aastat tagasi töötajaid ses vallas süstemaatiliselt koolitama. Mullu sai vastava koolituse umbes 120 töötajat ehk üks kolmest. Lisaks laiapõhjalisele koolitusele anti ligi 20 tippspetsialistile väga spetsiifilisi teadmisi.

"Viimastel aastatel on meil väga tõhusalt arenenud koostöö nende asutustega, kelle andmebaasidest saame taotlejate esitatud andmeid üle kontrollida," lausus PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik. "Samuti teeme üha suuremat koostööd politsei ja prokuratuuriga sellistel erijuhtudel, kui kahtlustame tõsist rikkumist ja taotleja raamatupidamises on vaja tuvastada midagi sellist, mida meie oma menetluses ei saa teha," rääkis ta.

Kogu kontroll ning pettuste ja rikkumiste tuvastamine PRIAs on vajalik selleks, et tagada toetusraha sihipärane kasutamine ja õiglane määramine ausatele klientidele, lisas Sarv-Kaasik.

TAUST

* PRIA teatab OLAFile üle 10 000eurostest rikkumistest seoses Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) saadud toetusrahaga.* PRIA on aastail 2006–10 teavitanud OLAFit 63 rikkumisest ja seitsmets tahtliku pettuse katsest. Neist kuus on seotud investeeringu- ja üks eksporditoetusega.* Alates 2009. aastast on olnud üheksa juhtumit, mida on uurinud prokuratuur.* Euroopa Pettustevastane Amet ehk OLAF (European Anti-Fraud Office) kaitseb Euroopa Liidu finantshuve.* Amet kogub liikmesriikidelt infot 10 000 eurot ületavate rikkumisjuhtude kohta.* OLAF analüüsib rikkumisjuhtumeid ja teeb ettepanekuid seaduste täiendamiseks.* Amet esitab iga aasta kohta kokkuvõtte Euroopa Komisjonile ja avalikustab selle infobülletäänis.

Pettuste % makseagentuuridest toetuseks väljamakstud summast (2006–10):1. Bulgaaria 0,502. Ungari 0,423. Eesti 0,224. Küpros 0,115. Rumeenia 0,076. Sloveenia 0,057.-8. Poola, Itaalia 0,049. Belgia 0,0310. Leedu 0,0211. Prantsusmaa 0,01Kõik ülejäänud liikmesriigid 0,00Allikas: Euroopa Komisjon