Kaugküttekatlamajad kütavad Eestis ilma soojaks

Anne Oja 13. oktoober 2011, 17:45

36 kaugküttevõrgus ületas 2010. aastal soojuse hind elektrikütte hinda, sest kehvas tehnilises seisukorras võrgust kadus soe ümbritsevasse keskkonda enne, kui jõudis sooja eest maksnud inimeseni.

Soojuse kalli hinna üks põhjus on soojusvõrkude halvast tehnilisest seisukorrast tekkiv soojuskadu, selgub riigikontrolli 2010. aasta aruandest. Audit näitas, et 75% soojustorustikest on keskmiselt vanemad kui 15 aastat. Lisaks on paljudes omavalitsustes soojuse edastamiseks kasutatav torustik olemasoleva tarbimise jaoks liiga suure läbimõõduga.

Liiga vana ja suure läbimõõduga torustiku tõttu on soojuskadu suur, jäädes valdavalt vahemikku 10–30 protsenti. 28 omavalitsuses oli soojuskadu üle 25%. Ka kasutatavad katlad on vanad: ligi 40% on vanemad kui 20 aastat ning 20% vanemad kui 30 aastat, täpsustas riigikontroll.

Seetõttu vajab suur hulk soojusvõrke ja katlaid lähitulevikus korrastamiseks investeeringuid.

Eesti 226 omavalitsusest kasutab kaugkütet 151 ning hinnanguliselt tarbib sel moel toodetud soojust 60% riigi elanikkonnast. 89% juhtudel on kaugküttepiirkonnad kehtestatud ilma katlamajade ja soojusvõrkude seisukorda, investeeringute vajadust ja jätkusuutlikkust (nt tarbijate arv praegu ja tulevikus) välja selgitamata, alternatiivseid küttelahendusi kaalumata ning veendumata, et kaugkütte teel on piirkonnas odavaim ja parim soojust saada.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. October 2011, 18:39
Otsi:

Ava täpsem otsing