• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaugküttekatlamajad kütavad Eestis ilma soojaks

    36 kaugküttevõrgus ületas 2010. aastal soojuse hind elektrikütte hinda, sest kehvas tehnilises seisukorras võrgust kadus soe ümbritsevasse keskkonda enne, kui jõudis sooja eest maksnud inimeseni.

    Soojuse kalli hinna üks põhjus on soojusvõrkude halvast tehnilisest seisukorrast tekkiv soojuskadu, selgub riigikontrolli 2010. aasta aruandest. Audit näitas, et 75% soojustorustikest on keskmiselt vanemad kui 15 aastat. Lisaks on paljudes omavalitsustes soojuse edastamiseks kasutatav torustik olemasoleva tarbimise jaoks liiga suure läbimõõduga.
    Liiga vana ja suure läbimõõduga torustiku tõttu on soojuskadu suur, jäädes valdavalt vahemikku 10–30 protsenti. 28 omavalitsuses oli soojuskadu üle 25%. Ka kasutatavad katlad on vanad: ligi 40% on vanemad kui 20 aastat ning 20% vanemad kui 30 aastat, täpsustas riigikontroll.
    Seetõttu vajab suur hulk soojusvõrke ja katlaid lähitulevikus korrastamiseks investeeringuid.
    Eesti 226 omavalitsusest kasutab kaugkütet 151 ning hinnanguliselt tarbib sel moel toodetud soojust 60% riigi elanikkonnast. 89% juhtudel on kaugküttepiirkonnad kehtestatud ilma katlamajade ja soojusvõrkude seisukorda, investeeringute vajadust ja jätkusuutlikkust (nt tarbijate arv praegu ja tulevikus) välja selgitamata, alternatiivseid küttelahendusi kaalumata ning veendumata, et kaugkütte teel on piirkonnas odavaim ja parim soojust saada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eramajade energiatõhususe toetusest: vaid euro elaniku kohta ei peatanud verejooksu
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Eesti Pank: hinnatõusu ohjeldamiseks ei tohiks valitsus kulutusi kasvatada
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.