• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,84%40 147,04
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,84%40 147,04
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 13.10.11, 15:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikontroll: ametnike palgatõus kulusäästu arvelt

Riigiametnike palku saab kasvatada ja uusi investeeringuid ette võtta ainult siis, kui selleks säästetakse raha muude kulutuste arvelt, teatas riigikontroll.
See tähendab avaliku sektori kulude külmutamist, analüüsib riigikontroll Eesti rahalist tulevikku.
Vaatamata majanduse ja tulude kasvule on rahandusministeerium öelnud suunistes ministeeriumidele riigi eelarvestrateegia 2012–15 koostamiseks järgmist: "Esmane ja ainus arvestatav eelarveline kate uutele tegevustele on sääst ja prioriteetide seadmine valdkonnapoliitikates. Külmutatud tegevuskulude tingimustes ning uusi investeeringuid alustamata (lõpetades vaid heaks kiidetud projektid) võib aastaks 2012 oodata eelarve defitsiidi süvenemist ja paranemist aastatel 2013 ning 2014.“
"Riik saavutab eelarvetasakaalu avaliku sektori ülalpidamiskulude ja riigieelarveliste investeeringute külmutamise teel," kõlab riigikontrolli järeldus aastaaruandes "Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2010. aastal."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rahandusministeeriumi suunise põhjus on paljuski selles, et lõviosa riiklike kulude tegemise kohustusest tuleneb seadusest või on muul viisil kindlaks määratud. Sellised kulud on kasvanud majandusest ja tuludest kiiremini. Seetõttu on ka riigi arendamiseks kasutatavat raha vähemaks jäänud.
Rahandusministeeriumi andmetel läheb 2011. aastal ca 75% riigieelarve kuludest otseselt õigusaktide täitmiseks ja riigi ülalpidamiseks, viis aastat tagasi oli vastav näitaja 61%. Kui riigieelarve tulud on võrreldes 2006. aastaga kasvanud 2010. aastaks 29% (1,27 miljardi euro võrra), on fikseeritud kulud kasvanud sama ajaga 62% (1,6 miljardi euro võrra), täpsustab riigikontroll.
Kui kulud on pikalt külmutatud ja riiki edasi ei arendata, väheneb haldusvõimekus, hoiatab riigikontroll.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele