See tähendab avaliku sektori kulude külmutamist, analüüsib riigikontroll Eesti rahalist tulevikku.

Vaatamata majanduse ja tulude kasvule on rahandusministeerium öelnud suunistes ministeeriumidele riigi eelarvestrateegia 2012–15 koostamiseks järgmist: "Esmane ja ainus arvestatav eelarveline kate uutele tegevustele on sääst ja prioriteetide seadmine valdkonnapoliitikates. Külmutatud tegevuskulude tingimustes ning uusi investeeringuid alustamata (lõpetades vaid heaks kiidetud projektid) võib aastaks 2012 oodata eelarve defitsiidi süvenemist ja paranemist aastatel 2013 ning 2014.“

"Riik saavutab eelarvetasakaalu avaliku sektori ülalpidamiskulude ja riigieelarveliste investeeringute külmutamise teel," kõlab riigikontrolli järeldus aastaaruandes "Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2010. aastal."

Rahandusministeeriumi suunise põhjus on paljuski selles, et lõviosa riiklike kulude tegemise kohustusest tuleneb seadusest või on muul viisil kindlaks määratud. Sellised kulud on kasvanud majandusest ja tuludest kiiremini. Seetõttu on ka riigi arendamiseks kasutatavat raha vähemaks jäänud.

Rahandusministeeriumi andmetel läheb 2011. aastal ca 75% riigieelarve kuludest otseselt õigusaktide täitmiseks ja riigi ülalpidamiseks, viis aastat tagasi oli vastav näitaja 61%. Kui riigieelarve tulud on võrreldes 2006. aastaga kasvanud 2010. aastaks 29% (1,27 miljardi euro võrra), on fikseeritud kulud kasvanud sama ajaga 62% (1,6 miljardi euro võrra), täpsustab riigikontroll.

Kui kulud on pikalt külmutatud ja riiki edasi ei arendata, väheneb haldusvõimekus, hoiatab riigikontroll.