Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ansip: Eesti panus EFSFi ei suurene
Niisugust ettepanekut pole valitsuste tasandil mitte keegi teinud, kinnitas peaminister. "Eesti seisukoht on, et garantiimahu suurendamisega meie nõus ei ole. Küll aga oleme nõus EFSFi võimekuse suurendamisega ehk finantsvõimenduse andmisega," ütles Ansip.
Kui see idee toetust pälvib, siis pälvib see ka Eesti toetuse, ütles ta ning lisas, et suurema võimenduse andmine EFSFile on eurotsooni kui terviku stabiilsuse ja ka Eesti huvides.
"Ma olen päris veendunud selles, et valdava osa eurotsooni liikmesriikide valmidus täiendavate garantiide andmiseks on praeguseks ammendunud ja ei maksa kütta üles kuulujutte, kuidas meie 2 miljardi eurosest garantiist saab 10 miljardiline garantii," kinnitas Ansip.
Varasem EFSF oleks kasulikum. Peaminister sõnas, et juhul, kui alalise stabiilsusmehhanismi ESMi rakendamine õnnestub tuua ajas aasta võrra ettepoole, tähendab see Eestile garantiimahu vähenemist 2 miljardilt eurolt 1,3 miljardile eurole, mis oleks pelgalt finantsilistel põhjustel meie huvides.
Teades, et Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) oleks märksa efektiivsem kui EFSF, võidaks sellest eurotsoon, rõhutas Ansip.
Äripäev refereeris kolmapäeval Briti ajalehes The Guardian avaldatud kirjutist viitega ELi allikatele, et euroala kaks suurriiki - Saksamaa ja Prantsusmaa - on kokku leppinud
EFSFi krediidivõime suurendamises 2 triljoni euroni, mis ületab rohkem kui neli korda abifondi praegused 440 miljardit.
Financial Times Deutschland kirjutas, et Saksamaa rahandusministri Wolfgang Schäuble sõnul on päästefondi võimendatud maht maksimaalselt 1000 miljardit eurot. Võimendi, mille abil see summa saadakse, pandaks kriisis euroriikide riigivõlakirjade kindlustuse vormis sisse EFSFi põhikirja.
EFSFi suurus pidi esialgse plaani järgi olema 440 miljardit eurot, millest pidi antama hädas euroriikidele laenu või ostetama nende võlakirju. Nüüdseks on selge, et sellest summast ei piisa. Suurt osa EFSFist plaanitakse nüüd kasutada nn osaliseks kaskokindlustuseks, mis tagaks investoritele vaid 20-30% kaotustest. Seeläbi tõuseb võlakirjade maht, mida euroriigid EFSFi kindlustuse abil väljastada saavad.
Ajaleht Handelsblatt lisas kuuldustele EFSFi võimendamisest, et ametlikku kinnitust ei ole veel ühele ega kahele triljonile eurole. Handelsblatti allikate teatel plaanib Saksamaa valitsus kasutada EFSFi selleks, et ajatada raskustes riikide võlakirjade intresse.
Autor: ÄP