Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtja: me oleme kokku hoidnud ja nemad laristanud!
Minu arvates pole õige Eestil panustada selle peale, et võtta endale kohustusi seepärast, et teised ELi riigid on palju rikkamalt elanud kui meie, märkis RPM Grupp ASi juht Enno Kuldkepp.
"Meie oleme samal ajal piskut kokku hoidnud ja nemad on sel ajal laristanud," märkis ta. Äripäev küsis ettevõtjatel, milline on nende hinnangul lahendus Euroopa võlakriisile.
"Laenutingimusi peaks igal pool karmistama, see on igatahes kohe selge! Buumi ajal anti liiga palju laenu. Laenu peab muidugi ka saama, aga buumi ajal anti seda ikka liiga palju, tagasimakse graafikutest peaks kinni pidama. Kogu Euroopas peaks olema ses osas rangem kord," märkis Kuldkepp.
Tema sõnul peaksid Kreeka ja Itaalia hakkama korralikult riigimakse maksma. "Neil käib seal praegu kõik stiilis kaup sulle ja raha mulle. Meie maksame näiteks makse korralikult. Seda tuleks neil seal ka kõvasti karmistada. Kui makstakse riigimakse, siis poleks ka sellist kriisi, eriti Kreeka puhul," märkis Kuldkepp.
"Kindlasti peaks üle vaatama ka Kreeka inimeste ja Iirima palgad, need peaksid olema viidud tööga vastavusse. Põhjuseta makstakse üleliia palju," lausus ettevõtja.
Eile kirjutas Financial Times, et Euroopa läbirääkijad on palunud Kreeka võlausaldajatel nõustuda võlakirjade nimiväärtusest 60% mahakandmisega, mis ületab kaugelt kolm kuud tagasi erainvestorite ja eurotsooni juhtide vahel sõlmitud kokkulepet.
Ametnike jutu järgi on Prantsusmaa, Euroopa Keskpank ja Rahvusvaheline Valuutafond jätkuvalt mures, et karm liin võib vallandada investorite paanika. Ebakindlus tekib seetõttu, et finantsinstitutsioonid seisavad silmitsi maksejõuetuse vastu kindlustamise hinna (CDS) kahjudega.
Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga: