• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 21.12.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Alltööd asendagu kaastöö

Millised tänavu majanduses ja ehitusturul toimunud muutused/sündmused enim rõõmustavad ja millised kurvastavad?
Meie seadusandlus ja eriti selle rakendus ehitushangetel on ajast maha jäänud. Sellest tulenevalt langeb ehituse kvaliteet ning ega siis tagajärjed ka tulemata jää. Mõningatel juhtudel on seda ka juba näha-kuulda olnud, kuid enamus “vilju küpsevad” hiljem, hoone või rajatise kasutamisel.
Millest jutt? Riigihanke korraldaja peab hanget sisuliselt valdama, paljudel juhtudel ta seda ei tee. Ja kui ta seda ei suuda, siis lihtsaim on korraldada hange, mille ainus kriteerium on madalaim hind. Valitakse odavaim ettevõtja, kes kõik korraldab. Niimoodi võidi hanget korraldada aastakümneid tagasi, kus ehitaja pani hoone püsti, tellis elektriku, kes pani paika kaks lampi ja pistikupesa ning torumees vee- ja kanalisatsioonitoru.Aga tol ajal moodustasid elektri-, kanalisatsiooni-, vee- ja muud. eriosade tööd vaid mõne protsendi ehitise maksumusest. Tänapäeval ületab eritööde maht tihtipeale mitmekordselt “karbi” mahu, sest kaasaegsed hooned on oma tehnosüsteemidega muutunud suhteliselt keerulisteks.Komplitseeritud  suurt ehitist ei saa aga rajada olukorras, kus tellija annab rahakoti ühe tegija, nn peatöövõtja kätte (aga Eestis reeglina nii tehaksegi) ning rahakoti omajal on siis õigus ise otsustada, kellele alltöövõtjatest ning kui palju eraldada (mis reeglina on tunduvalt vähem, kui ta tellijalt selleks tööks ise küsis ja saab).Loogiline tulem on ju peatöövõtja soov alltöövõtjate arvel kokku hoida ja alltöövõtjailt kõik välja pigistada, ka oma valearvestused nende arvele kanda. Kuid kuhu see viib, on ilmekalt näha Äripäeva lisas toodud Eesti 2010 aasta 120 edukama ehitusettevõtte TOPist: ainult kolm elektrifirmat on kasumis, need, kes on suures osas spetsialiseerunud elektriliinide ja välisvõrkude ehitamisele, kus reeglina puudub sõltuvus peatöövõtjast. Ülejäänud elektrifirmad lõpetasid aasta kahjumis.Kui nii jätkub, siis niisugused ehitusvaldkonnad, nagu elektritööd, automaatika, küte jne degradeeruvad ja surevad välja. Samas nõudlus nende tööde järele ju kasvab!
Riigihangete seadus ja selle rakenduspraktika vajab lähiajal kiiremas korras muutmist. Ehitusraha peab jaotuma nagu see projektikohaselt on ette nähtud. Ehitusel peab olema juhtiv töövõtt, kuid ülejäänud tööd tuleb teha mitte alltöövõtu, vaid kaastöövõtu korras, kus igaühel on oma rahakott, sellest tulenevad kohustused ja vastutus.Näiteks meie firmal on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna hoone elektripaigaldise eest tänase päevani peatöövõtjalt saamata ligi 900 000 krooni (ligi 57,5 tuhat eurot – toim). Aga suuremas või väiksemas mahus jäi rahata enam kui 20 väiksemat firmat, kes olid seotud õppehoone eriosade tegemisega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele