Eesti pressivabaduselt maailma 3. riik

Eesti on  koos Hollandiga 2011/2012. aasta edetabelis jagamas kolmandat kohta  esikohta jagavate Soome ja Norra järel. Saksamaa on alles 16. ja Leedu 30. ning Läti alles 50. kohal. Üldse 179 riigist koosneva nimekirja lõpetavad Põhja-Korea ja Eritrea. Pressivabaduse indeksit on avaldatud viimased kümme aastat. Eesti on olnud 3. kohal ka 2007. aastal, 2010. olime üheksandal ja 2009 kuuendal kohal.

Euroopa suurimateks pressivaenlasteks on Valgevene ja Türgi. Euroopa Liidus on suur vahe praktiliselt pressivabade Soome ja Norra ning Bulgaaria, Kreeka ja Itaalia vahel, kus meediavabadusega lood endiselt kehvad. Asi paranes pisut Prantsusmaal, Hispaanias ja Rumeenias. Kõvasti on arenguruumi aga Balkani riikides. Venemaa on langenud 142. kohale.

Läinud aasta oli maailmas arengute suhtes uskumatult rikas, kirjutavad indeksi koostajad kommentaariks. "Nii mõnedki meediaväljaanded maksid kallilt demokraatia väljenduste ja opositsiooniliikumiste kajastamise eest. Kontroll uudiste ja informatsiooni edastamise üle meelitas nii mõnesidki valitsusi ning pani küsimuse alla totalitaarsete ja repressiivsete režiimide püsimajäämise." Piirideta Reporterid märgivad ära ka üha suurema rolli, mida mängivad internetis infot edastavad eraisikud.

"Mahasurumine oli aasta sõna 2011," kirjutavad Piirideta Reporterid. "Kunagi varem ei ole informatsioonivabadus olnud nii lähedalt seotud demokraatiaga. Kunagi varem ei ole ajakirjanikud oma reportaažidega vabaduse vaenlastele niipalju tuska teinud. Kunagi varem ei ole olnud tsensuuri ja ajakirjanike vastu suunatud füüsilised rünnakud olnud sedavõrd arvukad."

Traditsiooniliselt on maailma kõige pressivaenulikumad riigid Eritrea, Turkmenistan ja Põhja-Korea. Ka Süüria, Iraan ja Hiina on nimekirja lõpus, "kolm riiki, mis näivad olevat kaotanud kontakti reaalsusega". Repressiivsemateks on muutunud ka Uganda ja Valgevene.

27 koha võrra langes allapoole USA, kus arreteeriti mitmeid Occupy Wall Streeti proteste kajastanud ajakirjanikud. Üks suuremaid langejaid oli veel ka Brasiilia, kus suure vägivallalaine tõttu hukkus kolm ajakirjanikku ja blogijat.

Autor: Katri Soe-Surén