Merkel: Euroopast ei tohi saada muuseum

Merkel: „On väga põhimõtteline küsimus, kui palju auahnust meil Euroopas on? Kas me läheneme oma konkurentsivõimelt keskpärasusele, keskmisele tasemele? Või orienteerume majanduslikult dünaamiliste piirkondade järgi, kes tempot teevad? On hea, et oleme suutnud eelarvedistsipliini ja võlgadest vabanemise küsimuses suutnud kujundada ühtse hoiaku – aga sellest ei piisa. Euroopa vajab rohkem majanduskasvu ja tööd, me peame ülemaailmses konkurentsis ka tulevikus end kehtestama. Ma sooviksin, et Euroopa ka 20 aasta pärast leiaks oma innovatsioonijõule ja toodetele tunnustust. Küsimus on selles, kuidas me end globaliseerumise ajastul kehtestada suudame.“

Mis puudutab kriisiriikide abistamist, siis leiab Merkel, et solidaarsus on tore asi, kuid ei saa mööda minna ka omavastutusest. „Pole mingit mõtet lubada üha rohkem raha, kui me ei tegele kriisi põhjustega. Hispaanias on näiteks rohkem kui 40 protsenti noortest tööta, ja selle põhjused peituvad muuhulgas ka seadusandluses.“

Arvestades kõiki miljardilisi abisummasid, ütles Merkel, peavad teiste seas ka sakslased olema ettevaatlikud, et võhm otsa ei lõpeks, kuna „ka meie võimalused ei ole lõputud, ja sellest ei oleks Euroopale tervikuna mingit abi.“