Venemaa ettevõtete puhul on Kuusmiku sõnul tegemist Peterburi piirkonna ettevõtjatega, kellel on oma äri ja tootmist väga mugav toimetada just Narvas.Rääkides logistikast, ütles Kuusmik, et nad sõlmisid eelmisel aastal lepingu kahe logistikaettevõttega ning üks neljast ettevõttest, kes plaanib sellel aastal investeerida Narva on samuti logistikaettevõtte. „Nende huvi on see, et kaubad tulevad Lääne-Euroopast või Hiinast. Eesti sadamad töötavad väga hästi, nende kaudu tuuakse konteineritega kaup maale,“ selgitas Kuusmik.
Praegu kasutatakse selleks Muuga sadamat ja kuna Sillamäe ehitab konteinerisadamat, siis perspektiivis hakatakse ka seda kasutama, lisas ta. „Kui ettevõte teeb siia oma tollilao, siis ta saab kaupa maale tuua nii, et kohe tollimakse maksma ei pea. Venemaal tuleb kohe ära maksta käibe-, tolli-, aktsiisimaks jne, mis on umbes 50% kauba maksumusest,“ märkis Kuusmik.
Siin on nii maksude, investeeringute ning tööjõu küsimus. „Me ei taha olla odava tööjõu riik aga kui me vaatame täna palganumbreid võrreldes Sant-Peterburiga, siis täna on Narvas tööjõud vähemalt kaks korda odavam,“ sõnas Kuusmik.
Kokku planeerivad 4 ettevõtet äriplaani kohaselt investeerida hoonetesse ja seadmetesse 26 milj. EUR ning luua aastaks 2017 kokku 480 uut otsest töökohta. Kuusmiku sõnul on töökohtade mõttes on see Narva jaoks hea number. „Täna on Narva töötute arv suurusjärgus 4 000-5 000 inimest ning 480 uut töökohta leevendab olukorda aga ei vii veel normaalsele tasemele,“ nentis Kuusmik.Kuusmik lisas, et neil on täna kliendiportfellis kümmekond ettevõtet, kellega tehakse tööd ning kellele üritatakse Ida-Virumaad ja Narvat teha sobivaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!