Ligi: riik investeerib liialt

Majandusarengut peab eest vedama erasektor, riik saab aidata keskkonna loomisega.

„Lisafinantseerimise esiplaanile tõstmine on ohtlik, sest riigi poolt on investeerimist juba ebaproportsionaalselt palju ning võimalikud suured ühekordsed lisandused on teada - energeetika, transport, infrastruktuur. Jutt on hiigelsummadest,” sõnab Ligi. Tema hinnangul on peamine, et praegune suur investeerimine fokusseeruks targemale majandusstruktuurile – kooli-, haiglavõrgu jm reformidele, energiatõhususele jne. Sinnapoole tema sõnul riik püüdlebki

Ligi sõnul ei maksa loota senisest arengumudelist oluliselt erinevaid häid ideid. „Lootma peab, et edumeelsetel erakondadel jaguks vähem vihkamist ja rohkem toetust ja võimalust reforme realiseerida,” nendib ta. Tema sõnul loob tegeliku innovatsiooni erasektor ja poliitikutele kohustuse panemine siin direktiive anda on ohtlik. „Eestil puudub kriitiline ressursside mass teha konkreetsemaid riiklikke panuseid kui paindlikkus, suurem lisandväärtus, hea investeerimiskeskkond kogu laia spektri mõjutatavas osas, avalikus majapidamises aga tõhusus ja kord. Eestil tuleb hoida oma joont ja jõukohast tempot ning mitte põdeda selle üle, kui kiiresti heaoluriigi jätkusuutmatus kellelgi meile selg ees vastu tuleb,” sõnab Ligi.

Kui ühiskonnas tekib paigal tammumise tunne, siis selle põhjusena toob Ligi välja asjaolu, et püütakse heaolu suurendamisel otsida mingit punkti silmapiiril, mis peaks olema vastus kõigele. „Sinna jõudes avastame nimelt alati, et tegu oli vaid ühe teetähisega valitud üldisel tegevussuunal, pigem vahendi ja sümboli kui sihtpunkti ja ajaloo lõpuga. Seda näitas nii iseseisvuse taastamine, NATO ja ELiga liitumine, euro kasutuselevõtt kui näitavad valimisteks ja valitsustelt nõutud ekstravagantsused, mis kipuvad olema ülejõu ja mõttetud,” ütleb ta.