Eesti riik saaks laenu abil rahastada kasvu tõotavate valdkondade ülesehitust ja see omakorda aitaks Eestil välja murda allhankemajanduse staatusest.
Numbrites rääkides – Eesti võiks oma eesmärkidesse investeerimiseks laenata ligi 1,4 miljardit eurot ja jääda ka pärast seda Euroopa madalaima võlakoormusega riigiks, ehkki see tõstaks meie laenukoormuse üle 15% SKPst. See rahasumma võrduks 17 Eesti Rahva Muuseumi ehitamisega. Seda oleks neli korda enam kui vaja Tallinna-Tartu maantee täispikkuses neljarealisena valmimiseks.
Need näited on lihtsalt võrdluseks, mida see summa tähendab. Keerukam on mõelda, mida laenurahaga teha, sisustamaks loosungeid, mille kohaselt on Eesti majandusliku heaolu poolest varsti-varsti Soomest mööda kihutamas. Kuna sisu nendes loosungites suurt ei ole, on see ka peamiseks tõkkeks investeerimislaenu võtmisele – konkreetsed arengusihid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused on ühiskonnas läbi arutamata.
„Miljard laenata selleks, et see laiaks lüüa, on võimalik küll, aga mis edasi? Kui süsteemi ei ole, siis ei ole sellest kasu. Ei ole kolme lihtsat eesmärki, mille täitmisega oleks kohe saavutatav nirvaana,” sõnab Arengufondi nõukogu juhtiv Raivo Vare.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ka teised arvamusliidrid vastanduvad lihtsalt niisama laenuvõtmisele ja nendivad, et pigem oleks tarvis riigis selgemalt seada eesmärke, kuhu liikuda.
Mida arvavad Vare, ettevõtja Olari Taal, Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse instituudi direktor Rainer Kattel jt majandustegelased Eesti võimalustest allhankemajanduse staatusest välja rabeleda, loe tänasest Äripäevast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!