• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,29%8 783,49
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,21
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 1000,29%8 783,49
  • Nikkei 2251,14%38 790,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,21
  • 16.03.12, 06:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik saaks laenata 1,4 miljardit eurot

Eesti riik saaks laenu abil rahastada kasvu tõotavate valdkondade ülesehitust ja see omakorda aitaks Eestil välja murda allhankemajanduse staatusest.
Numbrites rääkides – Eesti võiks oma eesmärkidesse investeerimiseks laenata ligi 1,4 miljardit eurot ja jääda ka pärast seda Euroopa madalaima võlakoormusega riigiks, ehkki see tõstaks meie laenukoormuse üle 15% SKPst. See rahasumma võrduks 17 Eesti Rahva Muuseumi ehitamisega. Seda oleks neli korda enam kui vaja Tallinna-Tartu maantee täispikkuses neljarealisena valmimiseks.
Need näited on lihtsalt võrdluseks, mida see summa tähendab. Keerukam on mõelda, mida laenurahaga teha, sisustamaks loosungeid, mille kohaselt on Eesti majandusliku heaolu poolest varsti-varsti Soomest mööda kihutamas. Kuna sisu nendes loosungites suurt ei ole, on see ka peamiseks tõkkeks investeerimislaenu võtmisele – konkreetsed arengusihid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused on ühiskonnas läbi arutamata.
„Miljard laenata selleks, et see laiaks lüüa, on võimalik küll, aga mis edasi? Kui süsteemi ei ole, siis ei ole sellest kasu. Ei ole kolme lihtsat eesmärki, mille täitmisega oleks kohe saavutatav nirvaana,” sõnab Arengufondi nõukogu juhtiv Raivo Vare.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ka teised arvamusliidrid vastanduvad lihtsalt niisama laenuvõtmisele ja nendivad, et pigem oleks tarvis riigis selgemalt seada eesmärke, kuhu liikuda.
Mida arvavad Vare, ettevõtja Olari Taal, Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse instituudi direktor Rainer Kattel jt majandustegelased Eesti võimalustest allhankemajanduse staatusest välja rabeleda, loe tänasest Äripäevast.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 23 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele