IMFilt Kreekale sünge hinnang

Sisemine devalveerimine. Abiprogrammis on esikohal Kreeka konkurentsivõime parandamine, mis euroalale jäämiseks peab toimuma sisemise devalveerimise kaudu nagu Balti riikides.

IMF hindab, et Kreekal tuleb tööjõu ühikukulu kärpida veel vähemalt 15% võrra, et oma peamistele kaubanduspartneritele järele jõuda. Seniste reformidega on see kulu Kreekas alanenud ca 9,5%.

Paralleelselt peavad alanema hinnad, mis on olnud väga visad seda tegema, kuna paljudel kaubaturgudel valitsevad oligopolid ning teenuste turg on jäigalt reguleeritud. Edusamme on tehtud, kuid mitte abiprogrammides algselt visandatud mahus.

Ent isegi siis, kui Kreeka punktipealt kõik nõudmised täidaks, kuluks Kreekal konkurentsivõime taastamiseks vähemalt kümme aastat, ei tee IMF ­illusioone. See paneb proovile nii Kreeka poliitikud kui ka ühiskonna tervikuna.

Deflatsiooniline kohanemisstrateegia muudab paraku raskemaks Kreeka võlakoorma vähendamise ning eelarve tulude ja kulude tasakaalu saamise.

Kreeka primaarne eelarve defitsiit (kui laenude teenindamise kulusid mitte arvestada – toim) on ikka alles 4 % ulatuses SKPst väiksem piirist, mis võla stabiliseeriks. Mis ei tähenda, et Kreeka poleks pingutanud – aastatel 2009–2011 on Kreeka eelarve defitsiiti vähendanud 8,25% ulatuses SKPst.

Ka Kreeka võlakoorem püsib jätkuvalt väga suur. Oma osa on siin sellel, kuidas erasektori võlad restruktureeriti ning et Euroopa Keskpank oma bilansis olnud Kreeka võlakirjadega selles ei osalenud, nendib IMF.

Kreeka pangad said samas kõva hoobi, kannatades majanduslanguse süvenedes järjest enam ka hapude laenude osa kasvust.