- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IMFilt Kreekale sünge hinnang
Värskes hinnangus Kreeka majandusele nendib IMF, et uue abiprogrammi elluviimine on seotud erakordselt suurte riskidega.
“Kui need riskid teoks saavad, vajab Kreeka ilmselt avalikult sektorilt täiendavat võlgade mahakandmist,” märgib IMF reedel avaldatud raportis, lisades, et kui seda ei tule, terendab pankrot.
Sünge hinnangu avaldas IMF päev pärast seda, kui fondi juhatus oli – sugugi mitte üksmeelselt –heaks kiitnud IMFi 28 miljardi euro suuruse panuse Kreeka uude abipaketti.
Euroala riikide lubadus kindlustada Kreekale pikaks ajaks rahaline toetus, kuni riik jälle turgudelt laenata saab, oli IMFi peamisi nõudmisi, et Kreeka uues abiprogrammis kaasa lüüa.
Sisemine devalveerimine. Abiprogrammis on esikohal Kreeka konkurentsivõime parandamine, mis euroalale jäämiseks peab toimuma sisemise devalveerimise kaudu nagu Balti riikides.
IMF hindab, et Kreekal tuleb tööjõu ühikukulu kärpida veel vähemalt 15% võrra, et oma peamistele kaubanduspartneritele järele jõuda. Seniste reformidega on see kulu Kreekas alanenud ca 9,5%.
Paralleelselt peavad alanema hinnad, mis on olnud väga visad seda tegema, kuna paljudel kaubaturgudel valitsevad oligopolid ning teenuste turg on jäigalt reguleeritud. Edusamme on tehtud, kuid mitte abiprogrammides algselt visandatud mahus.
Ent isegi siis, kui Kreeka punktipealt kõik nõudmised täidaks, kuluks Kreekal konkurentsivõime taastamiseks vähemalt kümme aastat, ei tee IMF illusioone. See paneb proovile nii Kreeka poliitikud kui ka ühiskonna tervikuna.
Deflatsiooniline kohanemisstrateegia muudab paraku raskemaks Kreeka võlakoorma vähendamise ning eelarve tulude ja kulude tasakaalu saamise.
Kreeka primaarne eelarve defitsiit (kui laenude teenindamise kulusid mitte arvestada – toim) on ikka alles 4 % ulatuses SKPst väiksem piirist, mis võla stabiliseeriks. Mis ei tähenda, et Kreeka poleks pingutanud – aastatel 2009–2011 on Kreeka eelarve defitsiiti vähendanud 8,25% ulatuses SKPst.
Ka Kreeka võlakoorem püsib jätkuvalt väga suur. Oma osa on siin sellel, kuidas erasektori võlad restruktureeriti ning et Euroopa Keskpank oma bilansis olnud Kreeka võlakirjadega selles ei osalenud, nendib IMF.
Kreeka pangad said samas kõva hoobi, kannatades majanduslanguse süvenedes järjest enam ka hapude laenude osa kasvust.
Hetkel kuum
Eurost lahkumine oleks laastav. Kõik kokku ei tähenda siiski, et Kreekal oleks parem eurost lahkuda. IMF kordab, et ei toeta seda, kuna sellel oleks Kreeka majandusele laastavad tagajärjed.
Lisaks hoiatab fond, et veel pole kadunud ka asjade taolise arengu süsteemne risk. Euroala riikidel tuleb igal juhul oma tulemüürid tugevamaks teha. Ning arvestada sellega, et Kreeka vajab rahalist abi veel pikka aega.
Tasub teada
IMF hoiatab
Kreeka uus abipakett võib väga kergelt kraavi minna kui:– poliitikud vannuvad alla– sotsiaalsed pinged paisuvad– majandus kohaneb arvatust aeglasemalt– euroala riigid või Euroopa Keskpank keelduvad täiendavast abist
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele