Õpetaja palk sõltub ühiselt tehtavatest otsustest

Konkreetse õpetaja konkreetne palganumber sõltub siiski konkreetse kooli juhist ja pidajast. Koolijuht lähtub palga määramisel õpetajate kvalifikatsioonist, oskustest ja panusest. Muidugi mõjutavad koolijuhi otsust ka kohalikud poliitilised valikud – omavalitsuse toel on koolil hõlpsam õpetajaid väärtustada.

Õpetaja keskmine jääb riigi keskmisele alla napilt. 2010 oli õpetajate keskmine brutokuupalk 772 eurot, Eesti keskmisest brutokuupalgast 20 eurot väiksem. Kuid õpetajate keskmine töötasu oli enamikus maakondades kohalikust keskmisest 11–32% suurem, vaid Harjumaa õpetajad teenisid maakonna keskmisest palgast vähem. Vaatamata sellele on selge, et õpetajate keskmist palka on vaja tõsta. Haridus- ja teadusministeerium on eesmärgiks seadnud, et uuest aastast ei jääks õpetaja kuupalga alammäär alla 700 euro ning et kolme aasta pärast ületaks õpetajate keskmine palk riigi keskmist 20%.

Kuid millest palgatõusu rahastada? Sellele on mitmed poliitikud, organisatsioonid ja teadlased juba vastanud – esmalt tuleb teha haridusreform. Hariduskulud Eestis on küll protsendina sisemajanduse kogutoodangust Euroopas suurimate hulgas, kuid suured kulutused pole toonud õpetajate rahulolu.

Näiteks 2010. aastal ulatusid Eestis hariduskulud 6,8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (ELi liikmesriikide keskmine samal aastal oli 5,5% SKTst). Hariduskuludest peaaegu 60% on suunatud personalikuludeks. Kui kasvatada üldhariduskuludes õpetajate palgavahendite osakaalu 3 protsendipunkti võrra, oleks võimalik õpetaja palka tõsta 8%. Selle saavutamiseks on mitu võimalust, nt õpetajate koolituskulude, koolide investeeringute või õppevara rahastamise korralduse muudatused.

Ajast ja arust koolivõrk. Võrreldes 1995. aastaga on õpilaste arv kahanenud kolmandiku võrra, koolide arv on aga märksa vähem. Õpetajate ametikohtade arv on püsinud aga muutumatu. Ebaotstarbekalt tiheda koolivõrgu ülalpidamine on kallis ja see ei ole võimaldanud ka õpetajate palka piisavalt tõsta. Lühidalt öeldes on õpetajate palgatõusuks kolm allikat: koolikorralduse reform, olemasoleva haridusraha suunamine eelistatult õpetajate palkadeks ning lisaraha riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.