Mõistlik maksta laen ennetähtaegselt

„Ma eeldan, et see jätkub palju aastaid,“ ütles ta. „Eestis on struktuurselt euroala kõrgeim inflatsioon (3,9 protsenti viimase näidu alusel) ning puuduvad märgid selle muutusest.“

Pikaajaliselt muudab euroalast või Rootsist kõrgem inflatsioon Eesti ekspordi konkurentsivõimetuks, kui just ei juhtu midagi üllatavat produktiivsusega. Hoiustajad kannatavad laenuvõtjate kulul.

„Sellises keskkonnas saan teha vaid lihtsa järelduse – me peame säästma rohkem!“ ütles ta. „Lihtsalt ebarealistlik on oodata pikaajalistelt pensionifondidelt, hoiustelt või teistelt investeeringutelt paar protsendipunkti Eesti inflatsioonist kõrgemat tootlust. Et saavutada pensioniks soovitud tulu, peab säästma rohkem, et kompenseerida oodatavad madalamad tootlused.“

Parim sääst on laenude ennetähtaegne tagasimaksmine.

„Ei ole mingit mõtet hoiustada pangahoiustel või osta fondiosakuid, kui teil on krediitkaardi- või muu kallis laen üleval,“ ütles Wilkinson. „See on 15 või 20 protsendise intressimääraga. Kas te leiate mõistliku edu ootusega investeeringut, mille tootlus on kõrgem? Ei leia.“

Ka eluasemelaenu kiirem tagasimaksmine on soovitatav.

„See on pikaajaliselt suurepärane säästmisvõimalus – maksa praegu laen tagasi, kui madalate intressimäärade juures ei ole soodsaid investeerimisvõimalusi ning teil on tulevikus rohkem raha investeerimiseks,“ jätkas ta. „6 kuu Euriboriga eluasemelaen pluss üheprotsendine marginaal jookseb Euroopa Keskpanga intressikärpe järel kusagil 1,75 protsendi lähedal miinus tulumaksutagastusega 1,40 protsendi juures. Võrrelge seda nüüd hoiuseintressidega, kui pangad on neid langetanud.“

Vaadates laenude ennetähtaegset tagasimaksmist vajab pikaajaline investeerimisstrateegia mingisugust vaadet, mis hakkab maailma majandusolukorraga juhtuma.

„Minu pikaajaline vaade on, et põhiprobleemiks on liiga palju võlga, mis lahendatakse kas deflatsiooni ja maksujõuetuse või inflatsiooni teel nii euroalal kui üleilmselt,“ jätkas ta. „Olukord läheb hullemaks, kuni me liigume deflatsiooni või maksujõuetuse teel, kuhu me oleme alles jõudnud, mistõttu intressimäärad jäävad madalale või lähevad madalamale pikaks ajaks ning riskivarade käsi käib kehvasti.“

Lõpuks ei ole poliitilist tahet jätkata sel teel ja siis me proovime inflatsiooni.

„Keskpangad alustavad või jätkavad raha trükkimist üha kiirenevas tempos, kuni see hakkab jõudma kõrgematesse hindadesse. Seejärel tuleb meil kõrge või väga kõrge inflatsiooni periood.

„Ajastuse mõttes kestab deflatsiooni ja maksujõuetuse ajajärk järgmised kuus kuud või võib kesta mitmeid aastaid.,“ ütles Howard.

Investeerides on esimeses deflatsiooni ja maksujõuetuse faasis eesmärk tõesti lihtne - jääda ellu! Ellujäämisstrateegia on kullas ja pangahoiustes (mitte ainult eurodes, vaid ka tugevamates valuutades), aktsiainvesteeringutes tugeva rahavooga kaitsvates ettevõtetes ja kõrge reitinguga ettevõtete võlakirjades portfellis. Eesmärgiks on pigem kapitali tagastamine kui kõrgete tootluste jaht. Teises faasis, kui algab inflatsioonitee, muutub investeerimisstrateegia reaalvaradesse investeerimisse (kuld, mets, põllumaa, aktsiad), mis hoiavad või kasvatavad väärtust kõrge inflatsiooni ajal.