OECD: Kehv tööjõud Eesti nõrkuseks

Eesti probleemiks on oskusteta ja vähese ettevalmistusega inimeste suur osakaal tööjõuturul, selgub täna hommikul avalikustatud OECD värskest raportist.

Eesti majandusest arvult juba kolmanda ülevaate avalikustanud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD, soovitab Eestil senisest enam panustada aktiivsele tööturupoliitikale.

Eesti majanduse omapära on olnud suur heitlikkus, mis tähendab aeg-ajalt väga järsku töötuse kasvu. Samuti on majanduse struktuuri toimunud muutused, mis vajavad teist liiki oskustega tööjõudu kui on tänastel töötutel. 32% Eesti tööealisest elanikkonnast on ilma kvalifikatsioonita ning vähese ettevalmistuse ja madala kvalifikatsiooniga tööjõu osakaal on OECD riikidest Eestis üks kõrgemaid, nendib raport.

Ühel hetkel võib vajalike oskustega töötajate puudus Eesti majanduskasvule piduriks saada, hoiatab OECD. Organisatsiooni riikide seas on Eesti neid riike, kus probleem on kõige ilmsem.

Riigi napid ressursid tuleb suunata paremini, kaasata töötajate täiend- ja ümberõppesse enam ettevõtjaid ning ärgitada kohalikke omavalitsusi suuremale koostööle, soovitab OECD.

Raport möönab, et Eesti on suurendanud panust elukestvale õppele, kuid tõstab selle puudustest esile, et õppeaeg on lühike ega too tingimata kaasa mingi konkreetse (näiteks tõendiga kinnitatud) kvalifikatsiooni omandamist.

Samuti viitab OECD, et tihti on ümberõppe süsteem kaldus nende kasuks, kes on juba niigi parema ettevalmistusega.  Selle asemel tuleks riiklikud vahendid suunata pigem nende töötute aitamiseks, kes kõige enam abi vajavad – vähem haritud, eakad, napi eesti keele oskusega inimesed.

Samuti soovitatakse suurendada kontrolli koolituse kvaliteedi üle.

Raport nendib, et Eesti kulutab aktiivsele tööturupoliitikale liiga vähe ning et praegustest kulutustest ei piisa töötuse probleemi lahendamiseks. Samas tuleb meetmete rahastamiseks leida uued ja stabiilsemad allikad, kuna toetused Euroopa Liidust vähenevad.

Eraldi fenomen on töövõimetustoetuse saajate hulga kiire kasv, mis OECD hinnangul on märk sellest, et inimesed on süsteemi sattunud pigem majanduslikel kui tervislikel põhjustel. Ka siin peab edaspidi enam rõhku panema inimeste tööturule tagasi aitamisele.