Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    OECD: Kehv tööjõud Eesti nõrkuseks

    Eesti probleemiks on oskusteta ja vähese ettevalmistusega inimeste suur osakaal tööjõuturul, selgub täna hommikul avalikustatud OECD värskest raportist.

    Eesti majandusest arvult juba kolmanda ülevaate avalikustanud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD, soovitab Eestil senisest enam panustada aktiivsele tööturupoliitikale.
    Eesti majanduse omapära on olnud suur heitlikkus, mis tähendab aeg-ajalt väga järsku töötuse kasvu. Samuti on majanduse struktuuri toimunud muutused, mis vajavad teist liiki oskustega tööjõudu kui on tänastel töötutel. 32% Eesti tööealisest elanikkonnast on ilma kvalifikatsioonita ning vähese ettevalmistuse ja madala kvalifikatsiooniga tööjõu osakaal on OECD riikidest Eestis üks kõrgemaid, nendib raport.
    Ühel hetkel võib vajalike oskustega töötajate puudus Eesti majanduskasvule piduriks saada, hoiatab OECD. Organisatsiooni riikide seas on Eesti neid riike, kus probleem on kõige ilmsem.
    Riigi napid ressursid tuleb suunata paremini, kaasata töötajate täiend- ja ümberõppesse enam ettevõtjaid ning ärgitada kohalikke omavalitsusi suuremale koostööle, soovitab OECD.
    Raport möönab, et Eesti on suurendanud panust elukestvale õppele, kuid tõstab selle puudustest esile, et õppeaeg on lühike ega too tingimata kaasa mingi konkreetse (näiteks tõendiga kinnitatud) kvalifikatsiooni omandamist.
    Samuti viitab OECD, et tihti on ümberõppe süsteem kaldus nende kasuks, kes on juba niigi parema ettevalmistusega.  Selle asemel tuleks riiklikud vahendid suunata pigem nende töötute aitamiseks, kes kõige enam abi vajavad – vähem haritud, eakad, napi eesti keele oskusega inimesed.
    Samuti soovitatakse suurendada kontrolli koolituse kvaliteedi üle.
    Raport nendib, et Eesti kulutab aktiivsele tööturupoliitikale liiga vähe ning et praegustest kulutustest ei piisa töötuse probleemi lahendamiseks. Samas tuleb meetmete rahastamiseks leida uued ja stabiilsemad allikad, kuna toetused Euroopa Liidust vähenevad.
    Eraldi fenomen on töövõimetustoetuse saajate hulga kiire kasv, mis OECD hinnangul on märk sellest, et inimesed on süsteemi sattunud pigem majanduslikel kui tervislikel põhjustel. Ka siin peab edaspidi enam rõhku panema inimeste tööturule tagasi aitamisele.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.