• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,96
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,96
1991. aasta suvel oli võimalus teha neil, kes teadsid, Eestis alternatiivne investeering, mille tootluseks on kujunenud ligi kolm miljonit protsenti. Selleks ei pidanud tegema muud, kui seadma oma sammud Haapsallu või Haapsalu rajooni mõnda postkontorisse, ostma erilise lisatembeldusega ümbrikud ja need postitada. Tulemus – kataloogi väärtuse alusel (turuhind on sellel puhul kataloogihinna lähedal) on ligi kolme miljoni protsendine tootlus võrreldes postkontorist ostuhinnaga.
Eesti taasiseseisvumise aegu tõsteti Eestis järsult posti saatmise tasu, mis sõi kiiresti läbi Nõukogude Liidu markide siinsed varud. Mingitel põhjustel ei olnud kas Nõukogude Liit huvitatud lahkulööva riigi varustamisest postmarkidega või ei olnud siin huvi nende hankimist organiseerida, kirjeldas toonast olukorda Eesti Filatelist. Tulemuseks oli olukord, kus postkontorites ei olnud piisavalt marke. Küll hakkasid levima ümbrikutele postitöötaja poolt käsikirjalised märked “Postimaks tasutud”, kuid näiteks Tartus hakati kasutama perforibadega ümbrikke ja valmistama frankeerimist tähistavaid templeid. Enamus viimastest on laialt levinud, kuid näiteks Haapsalus tegi postkontor isetegevust. Valmistati primitiivsete vahenditega templid, mis löödi ümbrikele ja paisati seejärel müüki. Kui palju neid tehti, ei ole täpselt teada, nagu ka seda, kui palju nendest leidis kiire tee prügikorvi või pliidi alla tulehakatuseks. Kui Eesti Post sai 8. augustil 1991 teada nendest Haapsalu templitest, keelustati ümbrikute müük elanikkonnale, kuid müüdud ümbrikute kasutamist ei keelatud. Kogujate meelehärmiks aga ei korjatud neid templeid keelustamise järel kokku ja need on praeguseni peale ühe kusagil küla peal, millega on tehtud ka hilisemaid tembeldusi ja mida on ka võltsitud.
Eesti Post keelustas isetegevuse. 1991. juunis-juulis käsilisatempliga Haapsalus tehtud tembeldusega postkaardid ja ümbrikud on üheksat eri tüüpi. 10+4kopikalised postkaardid ja 10+5kopikalised ümbrikud on paremad ja kallimad (postist läbi käinud 10+5kopkaste ümbrikute hinnad on Mart Aru EMSi värskeima 2010. aasta kataloogi alusel väärt 2000–2400 krooni ehk umbes 125 kuni 150 eurot. Juuresolevad 15+5kopkaste ümbrike väärtus on 400–600 krooni ehk 25–40 eurot. Seda on väärt vaid ümbrikud, mille ehtsuse kinnitas ekspert, nagu ka kõik siin pildimaterjaliks olevad eksemplarid.
Haapsalus postitatud ümbriku sai postkontoris omal ajal osta 20 kopikaga. Krooni tulles muutus soetusväärtus kaheks Eesti sendiks ja euro tulles 0,1 eurosendiks. Tänapäeval on mehaaniliselt ümber arvutades ümbriku väärtuseks 38,35 eurot ehk väärtuse tõus on olnud 21 aastaga ligi kolm miljonit protsenti.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele