Tartus kasutati markide puudusel perforibasid. Tollest ajast on teisigi omapäraseid objekte. Tartu Postkontori hädaväljaandena tehtud Tõravere Observatooriumis perforeeritud arvuti rullpaberiga postisaadetised on ka teinud läbi korraliku väärtuse tõusu. Valgele, helesinisele ja sinisele paberile tehti 16 erineva nominaaliga igat värvi perforibasid. Ka neid on võltsitud.
Kas postisaadetised ja margid on alternatiivne investeering? Neid loetakse alternatiivseks investeeringuks. Enamus maailma marke ja postisaadetisi ei kujuta endast investeerimisobjekte, kuna on laialt levinud ega ole ette näha potentsiaali, et need peaksid tavaoludes kallinema – kehtib tavaline nõudlus ja pakkumine, mis paneb hinnad paika.
Filatelistlike investeeringute probleem võrreldes tavainvesteeringutega on nende madal likviidsus. Igale investorile, kel tavaks tegelda aktsiate või fondiosakutega, need ei sobi. Ülimadala tehinguaktiivsusega Tallinna börs on selliste rahapigutuste kõrval ülilikviidne turg.
Filateelia ehk margikogumine on maailma kõige paremini erialase kirjandusega kaetud harrastus. Sellega tegelemine nõuab huvi, aega ja püsivust. Margikataloogid, kus saab teada väärtused, ilmuvad ehk kord aastas (Eestis harvemgi). Hindade jälgimine ei pruugi olla väga keeruline.
Enamus filatelistikku materjali ei oma investeerimispotentsiaali. USA margiärimees John Apfelbaum ja David Lidman kirjutasid raamatus The World of Stamps & Stamp Collecting (vaata
http://www.apfelbauminc.com/JohnsBook/JohnsBook_chapter1.htm) riskist, et majanduslanguse ajal ei leidu markidele ostjaid. Tegelikult ei ole see kunagi realiseerunud.
Isegi suure depressiooni ajal 1929–1939 kaotasid margid hinnas, kuid mitte nii palju kui aktsiad. Enamus marke maksid 65 protsenti depressiooni eelsest tasemest, kuid aktsiad maksid kümme protsenti kriisieelsest tasemest. Ka margiturul on omad tõusud ja mõõnad.
Selliseid tootlusi, nagu siin toodud, ei maksa tulevikus ega ka igasuguselt kraamilt oodata, kuna need olid hädaväljaanded, mis kehtisid lühikesel perioodil ja olid tiraažilt väiksearvulised. Oma töö tegi ka inflatsioon.
Briti haruldaste markide 11 aasta tootlus on olnud keskmiselt 12,1 protsenti aastas, kirjutab The Handbook of Alternative Assets. Üleilmselt on filateelia maiuspaladeks ajutised lühikest aega kehtinud postimaksevahendid – sageli loovad selleks võimalusi tormilised muutused poliitilises ja majanduselus.
Markidesse investeerimise mõtteid hellitades võiks unustada nii kaasaegsed kui ka vanaaegsed tavalised margid ja keskenduda järgmistele teemadele – haruldased margid, markide vigatrükid-erimid ja väheesinevad postisaadetised. Eestis leidub ka palju hinnalisemat filatelistlikku materjali. Eesti markide osas võiks olla teejuhiks
http://www.efur.se/articles/rarestamps.html.