Sirje Rank • 8. oktoober 2012 kell 3:26

Täna käivitub ESM

Kaks aastat pärast valitsusjuhtide otsust luua euroalale alaline päästemehhanism ehk "oma IMF", saab see teoks.

Täna Luksemburgis kohtuvad euroala rahandusministrid peavad ESMi asutamiskoosoleku, mis 500 miljardi eurose laenuvõimega abifondi ametlikult käivitab.

"Kõik on ette valmistatud, ESM saab euroala alalise päästemehhanismina tööle hakata esimesest päevast," vahendas Deutsche Welle seni euroala ajutist päästemehhanismi juhtinud Klaus Reglingit, kellest saab ka alalise päästemehhanismi juht.

ESMi käivitumine on omakorda eeltingimus Euroopa Keskpanga sekkumiseks euroala riikide võlakirjaturule, kus suureks kärisenud intressivahed on märk kartustest, et euro laguneb.

Koos täidavad abilaenu mehhanism ja aktiivsem keskpank olulise lünga rahaliidu algses ülesehituses, kus ei arvestatud üldse võimalusega, et mõni euroala riik võib muutuda maksejõuetuks. Nii ei olnud selleks puhuks seni ka mingeid instrumente. Ent kuidas hakkab välja nägema ESMi roll euroala pankade rekapitaliseerimisel, et katkestada valitsuste ja pankade võlgade vastastikune võimendumine, seda selgust veel ei ole.

Euroala valitsusjuhtide juunikuisel tippkohtumisel oli just pankade päästmise kulu lahku löömine riigi muust võlast (st pankade rekapitaliseerimine ESMist otse) üks olulisemaid otsuseid kriisiratta peatamiseks. Nädalapäevad tagasi teatasid aga Soome, Saksamaa ja Holland, et vanad võlad tuleb riikidel endil ära maksta. ESM oleks kasutamiseks alles tulevaste probleemide lahendamisel, kui euroala pangad on juba allutatud ühisele järelevalvele.

"Mõistlik seisukoht," kommenteeris Äripäevale Brüsseli mõttekoja CEPS analüütik Cinzia Alcidi. "Esmalt tuleb bilansid puhastada ja alles siis uut kapitali anda. Muidu läheb raha kaduma."

Samas võivad kapitaliturud Hispaania ja Iirimaa jaoks sellisel juhul lukku minna, kui võlakergendust ei tule, andes kokku dilemma, mida on väga raske lahendada, tunnistas Alcidi.

Saksamaa ja Soome kahtlevad ühtlasi euroala pangandusliidu kiires käivitumises, mis on eeltingimus pankade rekapitaliseerimiseks ESMist otse. Euroala lõunapoolsemad riigid seevastu toetavad Euroopa Komisjoni plaani käivitada pangandusliit juba 2013. aasta algusest.

"Oleme selles ühte meelt," ütles reedel Itaalia peaminister Mario Monti pärast nõupidamist Prantsusmaa, Hispaania, Portugali ja Malta valitsusjuhtidega.

Hispaania peaminister Mariano Rajoy kordas samal kohtumisel, et Hispaania pole veel otsustanud, kas küsida euroala riikidelt ulatuslikumat abipaketti kui pankadele palutud kuni 100 miljardit eurot.

Cinzia Alcidi on kindel, et Hispaania abipakett on vaid aja küsimus. Sõnade ja lubaduste aeg on möödas. "Kriis ei lahene enne, kui raha on lauale käidud ja kulutatud," ütles Alcidi.

Hispaaniast saaks nii ESMi esimene klient. Samuti on Euroopa Keskpank valmis oma uue tugiostuprogrammi käivitama, ütles panga juht Mario Draghi läinud nädalal toimunud pressikonverentsil.

Hispaania pelgab aga abi tingimusi, mis Draghi sõnul ei pea sugugi olema karistavad. Ent viivitama ajendab Hispaaniat ka Saksamaa, kes tahaks võimalikud lähiaja abipaketid parlamendile esitada ühe paketina. Hispaaniale lisaks on arutusel abipakett Küprosele ning olukord Kreekas.

Kreeka peaminister Antonis Samaras ütles reedel, et kui riik järgmist 31,5 miljardit eurot abilaenust varsti kätte ei saa, on valitsusel novembriks raha otsas.

Täna ei otsusta euroala rahandusministrid selles osas veel midagi, kuna kõnelused abiprogrammi täitmise üle alles jätkuvad.

IMF on survestanud euroala riike kas Kreekale lisaabi andma või osaliselt Kreekale antud abilaene maha kandma, kuna võlakoorem käib riigile ikka alles üle jõu. IMF hoiatab, et võib oma osa ulatuses Keeka rahastamise peatada.

Väljavaadetele, et Euroopa Keskpank Kreeka võlakoormat kergendada aitaks, tõmbas aga Mario Draghi kriipsu peale.

"Me oleme korduvalt öelnud, et igasugune meie bilansis olevate võlakirjade restruktureerimine on sisuliselt riigi võla rahastamine," ütles Draghi pressikonverentsil. Seda keskpank teha ei või.

Kõnelused troikaga (Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajatega) jätkuvad, konkreetsemaid otsuseid oodatakse eurogrupi kohtumiselt novembris.

Homme saabub Ateenasse visiidile Saksamaa kantsler Angela Merkel. See on esimene visiit pärast Kreeka võlakriisi puhkemist kolm aastat tagasi ning seda tõlgendatakse kui Saksamaa toetusavaldust Kreeka praegusele valitsusele.

"Me näeme, et Samarase valitsus pingutab, et reforme ellu viia ning soovime seda toetada," ütles reedel Merkeli pressiesindaja Steffan Seibert.

ESM saavutab täismahu kolme aastaga

ESMi käivitumise järel maksavad liikmesriigid veel oktoobrikuu jooksul fondi kapitali sisse 32 miljardit eurot (Eesti sellest 60 miljonit eurot), mis tagab ESMile laenuvõime 200 mld eurot

Tuleval aastal makstakse sisse ülejäänud 32 mld ja 2014. aastal 16 mld, mil fond saavutab oma maksimaalse laenuvõime 500 mld eurot.

Abivajajatele laenatav raha tuleb ESMil turult hankida.

ESMi eelkäija EFSF pole käivitumisest 2010. a juunis kahju kandnud. AAA reitinguga fond on võlakirju müünud ka negatiivse intressiga.

ESMi puhul on agentuur Moody's hoiatanud, et fond võib saada madalama reitingu.

Et ESMi laenuvõime ja EFSFi juba võetud kohustused liidetakse, on Eesti maksimaalne garantii abifondide ees kõige mustema stsenaariumi korral ligikaudu 2,3 mld eurot, ütles rahandusminister Jürgen Ligi läinud nädalal Riigikogus.

Hetkel kuum