• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eurokriis ähvardab hooletuid hoiustajaid rahatrahviga

    Olete kindlasti harjunud, et pangakontol seisva raha pärast ei tasu muretseda. Kui sealt isegi panga makstava intressi näol tulu ei saa, siis ei kao rahasumma ise vähemalt mitte kuhugi ning on vajadusel kergesti kasutatav. Kindlust lisab seegi, et kuni 100 000 euroni on kõik hoiused kindlustatud ning nad hüvitatakse Tagatisfondi kaudu.

    See reegel kehtib, aga on eurokriisi mõjul hakanud mõranema ning hooletuid hoiustajad ähvardab rahatrahv. Täpsemalt väljendub see negatiivses nominaalses intressimääras, mis tähendab, et hoiustades raha pangas peab sellele praktiliselt peale maksma.
    Kõlab uskumatult? Aga see juba on tegelikkus. Näiteks Taani krooni hoiustele mitmes pangas üle maailma. Põhjuseks, et investorid näevad krooni turvavaluutana ja temasse voolab kriisialalt põgenev raha, mis omakorda vähendab krooni konkurentsivõimet. Selle vastu ongi lastud intressid negatiivseks.
    Tõsi, euroalal, kuhu kuulub ka Eesti, nominaalintressid veel negatiivsed ei ole. Aga see on nõrk lohutus. Null- või selle lähedast intressimäära on raske nimetada positiivseks. SEB juht Riho Unt ütles eile Tartu Postimehes avaldatud intervjuus, et tema hinnangul erakliendid ei hakka õiguse eest raha pangas hoida peale maksma, kuid seda põhjusel, et pangad pole selleks valmis. Küll ei välistanud ta negatiivseid nominaalintresse mujal.
    Samas hoiusel seisvalt kuu jäägilt jätavad aga sisuliselt intressi maksmata näiteks taanlastele kuuluv Sampo Pank või rootslase SEB, määrates nominaalintressiks 0,01%. Niivõrd madala intressiga ei piisa pangakonto muutuse märkamiseks luubist, vaja läheb mikroskoopi. Seejuures arvestades reaalintressi kantakse nii või naa kahju. Eilsel Swedbanki seminaril esinenud Balti Investeerimiskeskuse osakonnajuhataja Kristjan Tamla ütles aga, et deposiidiintressid jäävad väga madalaks ja võivad veelgi alaneda. Lihtne järeldus, et kui alanemisruumi on, siis ainult negatiivseks.
    Teisisõnu sulab pangahoiusel seisev raha nagu esimene lumi. Märkamatult kiirelt. Isegi, kui otsest rahatrahvi sellega Eestis euros hoiustades ei kaasne, sulatavad seda pankade teenustasud ning eriti kuuma leegiga inflatsioon, mis seoses näiteks energiahindade tõusuga ei näi ka veel uuel aastal Eestis raugevat.
    Mõnes mõttes oleks hoiustajate negatiivse nominaalintressiga trahvimine isegi kasulik. Sest kuniks kontol seisva raha numbriline näit ei muutu, ei tajuta ka selle väärtuse kahanemist. Kui aga seisva raha number hakkab silmaga nähtavalt kahanema, võib suure kindlusega ennustada kohandumist uue olukorraga ja oma käitumise muutmist.
    Madalate intresside eesmärk on sundida raha ringlusesse ja äratada nii majandus koomast. Seni tulutult. Pankade madalad hoiuseintressid ja kõrge inflatsioon söövad sääste, sest reaalintress on negatiivne. Hoiuste maht aga jätkab Eestis kasvamist, jõudes ajaloolisele rekordtasemele, 4,6 miljardile eurole.
    Kirjutasime teisipäeval, et kummalisel kombel kiputakse Eestis vääralt arvama, et tegevusetus on parim investeering. Selle asemel tuleks leida isiklik võti, mis ärataks laiskusest ning sunniks oma raha eest hoolt kandma. Astuma kaotajate poolelt võitjate sekka, kus praegu asuvad peamiselt laenuvõtjad, kes vastukaaluks säästjatele saavad enneolematult madalaid intresse lausa nautida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.