Saksamaa kantsler Angela Merkel piirab toetusi, mida maksumaksjad taastuvenergia tootjatele peale maksavad, et valimiste lähenedes pehmendada poliitilist tagasilööki elektriarvete suurenemisest.
Kuna Saksamaa võrguoperaatorid plaanivad 15. oktoobrist tõsta lisatasu, mida tarbijad taastuvenergia eest maksavad, plaanib valitsus laiendada päikeseenergia toetustele juba rakendatud piiranguid ka teistele tehnoloogiatele, sealhulgas tuuleenergiale ja biomassile.
Kõige selle eesmärk on ohjata elektri hinna tõusu, mis on tingitud Saksa valitsuse otsusest tuumaenergiast loobuda, vahendas agentuur Bloomberg.
Eile teatavaks tehtud reform taastuvenergia toetusmehhanismides on Saksamaal selles vallas suurim muudatus 2004. aastast. Need toetused on taganud taastuvenergia tootjatele turu hinnast kõrgema hinna ning teinud Saksamaast maailma suurima päiksepaneelide turu.
Järgmise aasta sügisel toimuvatel valimistel kolmandat ametiaega taotlev Merkel on andnud märku, et euroala võlakriis ja energiatootmise ümbersuunamine tuumaenergialt kallimale tuule- ja päikseenergiale saavad olema tema kampaania peateemad.
Toetus tuumajaamade sulgemisele on Saksamaal jätkuvalt kõrge. Tuhande inimese küsitlus oktoobris näitas, et 69% pooldas seda ka siis, kui elektri hind sellest tõuseb. Samas eeldas 81% vastanuist, et valitsus aitab elektri hinna tõusu leevendada.
Praegu saab Saksamaa neljandiku oma elektrist taastuvatest allikatest. 2011. aastal investeerisid Saksa firmad rohelistesse tehnoloogiatesse 16 miljardit eurot. Võlakriis ja keeruline majandusolukord muudab aga juurdepääsu kapitalile keeruliseks. Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Suurbritannia on toetusi taastuvenergia sektorile piiranud.
Saksamaa tööstus on konkurentsis kehvemas olukorras, kuna kulud taastuvenergia toetustele kasvavad üle pea, kaebas Saksamaa tööandjate organisatsioon BDI. Hinnanguliselt tuleb Saksa firmadel tuleval aastal taastuvenergia toetusi rahastada ca nelja miljardi euro ulatuses.
Samas ei ole Saksamaal erilisi valikuid. Gaas on kallis ja kivisüsi ebapopulaarne. Elektrienergia kulud kasvaksid sõltumata sellest, millised parteid on võimul.
Saksa taastuvenergia uuringute assotsiatsioon aga pareerib, et debatt elektrienergia hindade üle on lühinägelik. Aastaks 2050 hoiab Saksamaa kokku 570 mld eurot, kui tuumaenergia kasutusest loobub.
Seotud lood
916 miljardit dollarit haldav Norra naftafond kaalub energia tootmiseks fossiilkütuseid põletavatest Euroopa kommunaalettevõtetest miljardite dollarite ulatuses investeeringute välja tõmbamist.
Saksamaa ja Hispaania, mis enam kui kümme aastat tagasi kehtestasid sarnased seadused, et agressiivselt tagant tõugata taastuvenergeetika arengut, astuvad nüüd jälle tandemis, et harvendada rohelise energia toetusi, mis soovimatu kõrvalmõjuna on elektri hinna tarbija jaoks liiga kõrgeks teinud.
Saksamaa naabrid on hädas riigist tulvava tuuleenergiaga ning plaanivad meetmeid oma elektrivõrkude kaitseks ülekoormuse eest, kirjutab agentuur Bloomberg.
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Omanik: “Ei ole kantimine!”
4
Võttis dividendi 25 miljonit
6
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Hetkel kuum
![Saneerimisnõustaja hinnangul on kinnitusvahendite hulgi- ja jaemüügiga tegelev Janere maksejõuetu ning ettevõtte tegevus viidi uue ettevõtte alla. Janere omaniku sõnul ei tegele ta mingi kantimisega.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=c6dcfcae-7d46-508f-b14c-f44602bef15f&width=3840&q=70)
Omanik: “Ei ole kantimine!”
![Soler & Palau esindaja Hilario Tome ja ETS NORDi juhatuse esimees Urmas Hiie.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=2bd8bfe9-ad4b-566f-abe6-5d2d84601360&width=3840&q=70)
“Meid on soovinud ära osta paljud ettevõtted”
![Napilt 17-aastaselt Hispaania koondises Euroopa meistriks tulnud Lamine Yamal Berliini olümpiastaadionil tiitlivõitu tähistamas.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=34f38a38-d679-549c-8cd6-2287caba1704&width=3840&q=70)
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Tagasi Äripäeva esilehele