Meelitame Euroopa noored helged pead Eestisse tööle

Ka telekommunikatsioonis on osale töökohtadele töötajate leidmine väga aeganõudev, kuigi mitte võimatu. Minu kui ettevõtte juhi vaatekohast – liigagi aeganõuev. Puudutab see eelkõige IT-sektorit – programmeerija, arendaja või projektijuhi leidmiseks võib kuluda pool aastat kuni aasta.

Riik peab tööjõupuudude  IT-sektoris üle vaatama. Kui meil on samal ajal nii tööpuudus kui ka töötajate puudus, siis järelikult on vakantsi, et õppekavade väljatöötamisel või töötajate ümberõppe planeerimisel paeguseks tööhõives tekkinud kääre vähendada. Iga riigi selge huvi peaks olema tööhõive kasvamine. Siin on riigil võimalus õppekavade koostamisel teha senisest palju enam koostööd ka ettevõtjatega.

Kõigepealt elukeskkond. Rääkides tööjõust, alustaksin hoopis noortest – ja mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa noortest. Kas me teame, kui tõenäoline üldse on, et tööd otsiv Euroopa noor vaataks Eesti poole? Eelkõige tuleb meil küsida, kas Eesti elukeskkond näib noorele ihaldusväärne ja kas ta tahaks siin elada. Täiesti omaette küsimus on juba, kas riik on teinud selleks piisavalt, et Eesti riigi atraktiivsust Euroopa noore silmis tõsta.

Miks ma nii küsin? Olen veendunud, et kui varem valisid noored endale kõigepealt sobiva töö ja seejärel elukoha, siis tänapäeval toimetab noorsugu teistpidi. Esmajärjekorras valitakse välja sobilik elukoht ning alles seejärel vaadatakse ringi sobiva töö järele. Mõni riik on sellest juba ka aru saanud. Näiteks Stockholmi linna elukeskkonda reklaamivat videoklippi on YouTube’is vaadatud üle maailma peaaegu kolm miljonit korda. Klipi sõnum on konkreetne: “Siin on tore, tule sina ka!”

Miks näiteks Peterburi või Madridi noor soovib praegu elama ja töötama minna Londonisse, aga mitte Tallinna? Eesti riigil on aeg hakata tegutsema ja analüüsima, milline on Eesti riigi ja meie suuremate linnade konkurentsivõime ning kellega meie noore pealekasvava tööjõu tingimustes konkureerivad. Selle põhjal saab juba välja selgitada, kuidas eristuda ja teha nii, et suudaksime Euroopa linnadega võrdväärselt konkureerida. Selge on see, et noored tahavad liikuda – küsimus on vaid selles, kuhu nad lähevad ja kus on nende jaoks huvitav.

Eesti on Euroopa üks väiksematest tööjõuturgudest ja seetõttu ka vägagi dünaamiline tööhõive trendides. Kui aastatel 2007/2008 iseloomustas Eestit tõsine tööjõupuudus, siis kõigest poolteist aastat hiljem pärast nn majandusmulli lõhkemist ehk aastal 2009 oli olukord kardinaalselt muutunud. Tööpuudus tõusis 15 protsendini. Selleks, et Eesti saaks oma tööturu dünaamilisusega hakkama, on vaja, et riigi tööjõuturg oleks võimalikult avatud. Kui jääme suletuks, saab peagi taas Eesti majanduskasvu pidurdavaks teguriks tööjõu nappus. Nii nagu see oli ka viis aastat tagasi.

Kiire kohandumine. Praegu käib ettevõtete areng erakordselt kiires tempos ning turu olukorda silmas pidades tuleb firmal oma tegevusviise pidevalt uuendada. Selle tõttu vajab ettevõte paindlikke, kiiresti kohanduvaid töötajaid, kes on pidevalt valmis muutustega kaasa tulema.

Arvan, et selliseid inimesi on palju nende hulgas, kes tahavad oma elu jooksul elada rohkem kui ühes kultuuris või ühiskonnas. Kui vaatame Euroopa noorte seas aasta-aastalt üha kasvavat töötuse protsenti, siis meil on, keda siia tööle meelitada.

Mida saaks riik veel ära teha? Lähenedes küsimusele äritegevuse põhiprintsiipide kontekstis on vaja korraga kolme asja: toodet, protsessi ja kommunikatsiooni. Viimase paari-kolme aasta jooksul on Eestit puudutavad välismeedias ilmunud uudised olnud valdavalt positiivsed ehk toode on hea, aga kommunikeerida võiks rohkem. Välisinvestorid ja ettevõtjad imestavad, kui lihtsalt ja kiirelt käib Eestis äritegevuse alustamine. See võiks nende hinnangul kirja minna lausa oma valdkonna maailmarekordina.

Miks aga oleme aga jäänud minevikku teises olulises teemas? Kui me räägime töö- ja elamislubade kättesaamisest, siis see on praeguses Eestis keeruline ja aeganõudev tegevus. Jõuda tuleks aga selleni, et ka töö- ja elamisloa saab maailmarekordit väärival kiirusel – siis oleks ka protsess paigas.