Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Meelitame Euroopa noored helged pead Eestisse tööle

    Kui varem valisid noored endale kõigepealt sobiva töö ja seejärel elukoha, siis tänapäeval käib asi pigem vastupidi. Sellepärast peame teadma, kuidas Eesti Euroopa noortele ligitõmbavaks muuta.

    Ka telekommunikatsioonis on osale töökohtadele töötajate leidmine väga aeganõudev, kuigi mitte võimatu. Minu kui ettevõtte juhi vaatekohast – liigagi aeganõuev. Puudutab see eelkõige IT-sektorit – programmeerija, arendaja või projektijuhi leidmiseks võib kuluda pool aastat kuni aasta.
    Riik peab tööjõupuudude  IT-sektoris üle vaatama. Kui meil on samal ajal nii tööpuudus kui ka töötajate puudus, siis järelikult on vakantsi, et õppekavade väljatöötamisel või töötajate ümberõppe planeerimisel paeguseks tööhõives tekkinud kääre vähendada. Iga riigi selge huvi peaks olema tööhõive kasvamine. Siin on riigil võimalus õppekavade koostamisel teha senisest palju enam koostööd ka ettevõtjatega.
    Kõigepealt elukeskkond. Rääkides tööjõust, alustaksin hoopis noortest – ja mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa noortest. Kas me teame, kui tõenäoline üldse on, et tööd otsiv Euroopa noor vaataks Eesti poole? Eelkõige tuleb meil küsida, kas Eesti elukeskkond näib noorele ihaldusväärne ja kas ta tahaks siin elada. Täiesti omaette küsimus on juba, kas riik on teinud selleks piisavalt, et Eesti riigi atraktiivsust Euroopa noore silmis tõsta.
    Miks ma nii küsin? Olen veendunud, et kui varem valisid noored endale kõigepealt sobiva töö ja seejärel elukoha, siis tänapäeval toimetab noorsugu teistpidi. Esmajärjekorras valitakse välja sobilik elukoht ning alles seejärel vaadatakse ringi sobiva töö järele. Mõni riik on sellest juba ka aru saanud. Näiteks Stockholmi linna elukeskkonda reklaamivat videoklippi on YouTube’is vaadatud üle maailma peaaegu kolm miljonit korda. Klipi sõnum on konkreetne: “Siin on tore, tule sina ka!”
    Miks näiteks Peterburi või Madridi noor soovib praegu elama ja töötama minna Londonisse, aga mitte Tallinna? Eesti riigil on aeg hakata tegutsema ja analüüsima, milline on Eesti riigi ja meie suuremate linnade konkurentsivõime ning kellega meie noore pealekasvava tööjõu tingimustes konkureerivad. Selle põhjal saab juba välja selgitada, kuidas eristuda ja teha nii, et suudaksime Euroopa linnadega võrdväärselt konkureerida. Selge on see, et noored tahavad liikuda – küsimus on vaid selles, kuhu nad lähevad ja kus on nende jaoks huvitav.
    Eesti on Euroopa üks väiksematest tööjõuturgudest ja seetõttu ka vägagi dünaamiline tööhõive trendides. Kui aastatel 2007/2008 iseloomustas Eestit tõsine tööjõupuudus, siis kõigest poolteist aastat hiljem pärast nn majandusmulli lõhkemist ehk aastal 2009 oli olukord kardinaalselt muutunud. Tööpuudus tõusis 15 protsendini. Selleks, et Eesti saaks oma tööturu dünaamilisusega hakkama, on vaja, et riigi tööjõuturg oleks võimalikult avatud. Kui jääme suletuks, saab peagi taas Eesti majanduskasvu pidurdavaks teguriks tööjõu nappus. Nii nagu see oli ka viis aastat tagasi.
    Kiire kohandumine. Praegu käib ettevõtete areng erakordselt kiires tempos ning turu olukorda silmas pidades tuleb firmal oma tegevusviise pidevalt uuendada. Selle tõttu vajab ettevõte paindlikke, kiiresti kohanduvaid töötajaid, kes on pidevalt valmis muutustega kaasa tulema.
    Arvan, et selliseid inimesi on palju nende hulgas, kes tahavad oma elu jooksul elada rohkem kui ühes kultuuris või ühiskonnas. Kui vaatame Euroopa noorte seas aasta-aastalt üha kasvavat töötuse protsenti, siis meil on, keda siia tööle meelitada.
    Mida saaks riik veel ära teha? Lähenedes küsimusele äritegevuse põhiprintsiipide kontekstis on vaja korraga kolme asja: toodet, protsessi ja kommunikatsiooni. Viimase paari-kolme aasta jooksul on Eestit puudutavad välismeedias ilmunud uudised olnud valdavalt positiivsed ehk toode on hea, aga kommunikeerida võiks rohkem. Välisinvestorid ja ettevõtjad imestavad, kui lihtsalt ja kiirelt käib Eestis äritegevuse alustamine. See võiks nende hinnangul kirja minna lausa oma valdkonna maailmarekordina.
    Miks aga oleme aga jäänud minevikku teises olulises teemas? Kui me räägime töö- ja elamislubade kättesaamisest, siis see on praeguses Eestis keeruline ja aeganõudev tegevus. Jõuda tuleks aga selleni, et ka töö- ja elamisloa saab maailmarekordit väärival kiirusel – siis oleks ka protsess paigas.
  • Hetkel kuum
Erkki Kubber: missiooniettevõtted võivad olla rikkad
Raha ja suur mõju, mis muudab inimeste elusid, saavad ja peavad käima käsikäes, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day kaasasutaja Erkki Kubber.
Raha ja suur mõju, mis muudab inimeste elusid, saavad ja peavad käima käsikäes, kirjutab jätkusuutlikkuse festivali Impact Day kaasasutaja Erkki Kubber.
Wall Streeti päev otsa kestnud pinev ootus lõppes lahja lõpuga
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Investorid ja kauplejad jälgisid kolmapäeval pingsalt kahte sündmust, mis oma vormilt olid väga olulised, kuid sisuliselt staatilise loomuga ning midagi uut me peaagu teada ei saanudki.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Põllumeestele antakse 19 miljonit toetust biometaani tootmiseks
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Põllu- ja metsamajandusettevõtted saavad keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) küsida toetust biometaani tootmiseks.
Tähtaeg läheneb: suurem osa majandusaruannetest on esitamata
Mõni nädal enne tähtaega on pea kolmveerandil ettevõtetest majandusaasta aruanne esitamata.
Mõni nädal enne tähtaega on pea kolmveerandil ettevõtetest majandusaasta aruanne esitamata.