Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mind ajab voodist välja mõte, et saan inimesi aidata
GrabCADi looja ja juht Hardi Meybaum leiab, et ettevõtjaks saab kogemuste kaudu, mitte koolis.
Kas inseneride Facebook on nüüd uueks ideeks muutumas? Inseneride Facebookiks on meid kutsunud ajakirjandus. GrabCAD on erinevalt Facebookist algusest peale lahendanud reaalseid probleeme. Meie ülesandeks on lihtsustada mehaanikainseneri tööprotsesse. GrabCADi esimene versioon aitas inseneridel tööaega kokku hoida, jagades CAD-mudeleid. Oleme ideed edasi arendanud klientide tagasiside põhjal ja ehitame lahendust, mis võimaldab inseneridel privaatselt oma klientide, tootjatega suhelda.
Miks teid Eesti edukaimaks idufirmaks nimetatakse? Edukaimaks idufirmaks on meid tituleerinud ajakirjandus. Edu saab vaadelda mitmeti: käibe, inimeste arvu, suurima potentsiaali jne järgi. Me ise GrabCADis võrdlemisega ei tegele, keskendume oma ettevõtte ehitamisele ja klientidele väärtuse pakkumisele.
Olen 20 aastat olnud ettevõtja, hiljuti küsis kaheksa-aastane poeg, mis on idufirma. Jäin vastuse võlgu. Meie ajal nimetati neid alustavateks väikeettevõteteks. Suurim erinevus start-up’i ja traditsioonilise väikeettevõtte vahel on see, kuidas probleemi lahendatakse. Traditsioonilised väikeettevõtted lahendavad probleemi, mis on eksisteerinud juba kaua aega, sarnasel viisil. Näiteks autotoodete kauplus, kes pakub autoomanikele autotarbeid.
Start-up’id lähenevad probleemile teisest vaatevinklist. Näiteks kasutades internetti võib start-up ehitada lahenduse, mis on nii mugav, et kõik inimesed tellivad tulevikus autovaruosad sellelt ettevõttelt. Start-up võib kasvada väga kiiresti ja ka kaduda väga kiiresti, sest probleemi lahendatakse uuel viisil.
Kui paljudele annab GrabCAD tööd ja millised on väljavaated lähiajal? Meil on praegu tiimis 23 inimest ja Eestis 13-liikmeline tarkvaraarendusmeeskond, mille plaanime kolmekordistada järgmise aasta lõpuks.
90% rahast investeerime olemasolevatesse ja uutesse inimestesse, kes toodet ja ettevõtet arendavad. 10% kulub selleks, et inimesed ennast hästi tunneksid ja tööd teha saaksid (arvutid, mõnus kontor, hea kohv jne).
Mis Teid töö juures kõige enam köidab? Kuidas veenaksite üht noort reaalteadusi valima? Mind ajab hommikul voodist välja mõte, et saan aidata inimesi, kes ehitavad ja disainivad tooteid meie ümber. Me näeme väga palju uusi leiutisi, enne kui need turule tulevad.
Arvan, et reaalteadused on kõige alus. Mina õppisin TTÜs tootearendust. Kool mind ettevõtjaks ja juhiks ette ei valmistanud, aga on aidanud mul aru saada, mida meie kliendid vajavad. Ettevõtjaks saab õppida kogemuste kaudu, mitte koolis.
Kas teie käive ei võimalda investeeringuid teha või lihtsalt loodategi investorite peale? Kui suurt/kiiret kasvu loodate saadud investeeringute abil saavutada? Praegu ei keskendu me kasumi teenimisele, vaid lahenduse pakkumisele, mille kaudu jõuaksime iga inseneri töölauale. Keskmine insener maailmas kulutab aastas tarkvarale 3000 eurot. Meie kogemus on näidanud, et kui ehitame hea toote, mis lahendab inseneri probleemi, on käibe kasvatamine lihtne.
Kas pärast üliedukaid ja mahukaid rahakaasamisi on private equity Teie ja Indrek Naruski osaluse GrabCadis täielikult ära lahustanud või kuulub endiselt midagi ka Eesti kapitalile? Iga uue raundiga lahustatakse olemasolevate aktsionäride osalust. Mida kõrgem on ettevõtte väärtus, seda vähem lahustatakse olemasolevaid aktsionäre. Meie ettevõtte viimaste raundide väärtus on olnud olemasolevate aktsionäride jaoks väga hea ja seetõttu kuulub Eesti kapitalile päris märgatav osa GrabCADist. Täpseid numbreid me kahjuks ei avalda.
Missugune on inseneri tööpäev 2025. aastal? Insener avab arvuti, kirjutab
www.grabcad.com, veedab terve tööpäeva seda fantastilist toodet kasutades ja läheb koju tundega, et on ehitanud midagi väga erilist füüsilise maailma jaoks.