Tallinna Sadam võitis jäämurdmise suurhanke

Lepingu maht Tallinna Sadamaga on Äripäeva arvutuse kohaselt ühel jäämurdeperioodil üle 5,5 miljoni euro pluss kütusekulu. Kui arvestada fikseeritud jäämurdja prahtimise tasust maha käibemaks, mille riik Tallinna Sadamalt tagasi saab, on vastav kulu 4,6 miljonit eurot. Võrdluseks, enam kui miljoni euro võrra odavam oli mulluseks üheks hooajaks Norra firmalt jäämurdja Vidar Viking rentimine – 3,4 miljonit eurot pluss kütusekulu. Seega osutub igatalvine lisajäämurdja prahtimise kulu pikaajalise lepinguga suuremaks, kui see oli näiteks mullu. Lisajäämurdja on vajalik olemasoleva Tarmo-nimelise jäämurdja kõrvale Soome lahel.

Põhjus, miks leping Tallinna Sadamaga on kulukam, seisneb pikemas lepingujärgses jäämurdmise perioodis. Aastas ostab riik Tallinna Sadamalt teenust fikseeritult neljaks kuuks ehk perioodiks 20. detsembrist kuni 20. aprillini (v.a lepingu esimesel talvel, mil periood algab 2. jaanuariga). Möödunud talvel renditi Norra firmalt jäämurdja 1. jaanuarist 31. märtsini ehk lühemaks ajaks, mis vähendas ka riigi kulu. Päevadesse arvutatult maksab riik Tallinna Sadamale jäämurdja eest prahiraha igal hooajal 22 ööpäeva pikemalt kui mullu Norra firmale (leping Norra firma jäämurdja kasutamiseks oli küll paindlik ka kuni 14 päeva lisaaja suhtes, kuid ei fikseerinud seda kindla kuluna).

Tänavusel suurhankel osales lisaks Tallinna Sadamale veel üks pakkuja - Norra firma Viking Supply Ships AS, kellelt renditi mullu ka eelnimetatud Vidar Viking jäämurdjat. Veeteede ameti teatel ei vastanud Tallinna Sadamaga konkureerinud pakkumus hankedokumentides sätestatule ja sellest tulenevalt tunnistati see mittevastavaks.