Eelmisel nädalal selgus, et Tallinna Sadama korraldatud vähempakkumisele jäämurdja ostmiseks laekus 9. oktoobriks oodatult üks pakkumus. Äripäeva andmetel pakuti sadamale Soome ettevõtte Arctia 1998. aastal valminud jäämurdjat, mis seisab naabritel jõude. Sadama nõukogu esimees Neinar Seli tunnistas, et majandusministeerium on kavandanud sama jäämurdja ostmist konkursita ehk otsustuskorras, kuid selle seaduslikkus jäi pärast advokaatidega konsulteerimist siiski kahtluse alla.

Seli omakorda delegeeris pärast eelmisel nädalal pakkumuse saamist jäämurdja ostmise otsuse majandusminister Juhan Partsile, öeldes, et Tallinna Sadam ei taha sattuda kellegi "hammaste vahele".

"Me ei taha olla siin takistuseks, aga me ei taha olla ka hammaste vahel, et oleme midagi valesti teinud mõne hankega või mida iganes," rääkis Seli möödunud teisipäeval Tallinna Sadama nõukogu koosoleku järel.

Niisiis peab nüüd Parts otsustama, kas ainus pakutud jäämurdja ostetakse. Ostu eeldus on edukas osalemine riigihankel, et kindlustada sadamale põhitegevuseks ebavajaliku jäämurdja tasustatud töö 10 aastaks. Riigihanke maht on mõnikümmend miljonit eurot, Tallinna Sadamale müügiks pakutud jäämurdja hind pole teada, kuid varem on Tallinna Sadam rääkinud maksumusest kuni 50 miljonit eurot.

18. septembril veeteede ameti poolt väljakuulutatud riigihanke tähtaeg oli esmalt 1. oktoober, seejärel 12. oktoober ja nüüd 22. oktoober. Hanke lühike tähtaeg oli ka põhjus, miks see Äripäevale silma jäi. Hiljem selgus, et hange on vajalik selleks, et Tallinna Sadam saaks osta jäämurdja ja seda riigile edasi rentida.

"Möödunud neljapäeva seisuga ei olnud kõnealuse hanke juures ükski isik ennast hankes osalejaks registreerinud, millest tulenevalt pidas amet vajalikuks pikendada pakkumuste esitamise tähtaega veelgi, eesmärgiga saada hankele võimalikke pakkujaid," kommenteeris hanketähtaja pikendamist veeteede ameti avalike suhete vanemspetsialist Malle Lõhmus.