• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jäämurdmishankel jälle uus tähtaeg

    Veeteede amet lükkas juba teist korda edasi 10 aastaks jäämurdeteenuse ostmise riigihanke tähtaja, et Tallinna Sadam saaks hankel osaleda.

    Eelmisel nädalal selgus, et Tallinna Sadama korraldatud vähempakkumisele jäämurdja ostmiseks laekus 9. oktoobriks oodatult üks pakkumus. Äripäeva andmetel pakuti sadamale Soome ettevõtte Arctia 1998. aastal valminud jäämurdjat, mis seisab naabritel jõude. Sadama nõukogu esimees Neinar Seli tunnistas, et majandusministeerium on kavandanud sama jäämurdja ostmist konkursita ehk otsustuskorras, kuid selle seaduslikkus jäi pärast advokaatidega konsulteerimist siiski kahtluse alla.
    Seli omakorda delegeeris pärast eelmisel nädalal pakkumuse saamist jäämurdja ostmise otsuse majandusminister Juhan Partsile, öeldes, et Tallinna Sadam ei taha sattuda kellegi "hammaste vahele".
    "Me ei taha olla siin takistuseks, aga me ei taha olla ka hammaste vahel, et oleme midagi valesti teinud mõne hankega või mida iganes," rääkis Seli möödunud teisipäeval Tallinna Sadama nõukogu koosoleku järel.
    Niisiis peab nüüd Parts otsustama, kas ainus pakutud jäämurdja ostetakse. Ostu eeldus on edukas osalemine riigihankel, et kindlustada sadamale põhitegevuseks ebavajaliku jäämurdja tasustatud töö 10 aastaks. Riigihanke maht on mõnikümmend miljonit eurot, Tallinna Sadamale müügiks pakutud jäämurdja hind pole teada, kuid varem on Tallinna Sadam rääkinud maksumusest kuni 50 miljonit eurot.
    18. septembril veeteede ameti poolt väljakuulutatud riigihanke tähtaeg oli esmalt 1. oktoober, seejärel 12. oktoober ja nüüd 22. oktoober. Hanke lühike tähtaeg oli ka põhjus, miks see Äripäevale silma jäi. Hiljem selgus, et hange on vajalik selleks, et Tallinna Sadam saaks osta jäämurdja ja seda riigile edasi rentida.
    "Möödunud neljapäeva seisuga ei olnud kõnealuse hanke juures ükski isik ennast hankes osalejaks registreerinud, millest tulenevalt pidas amet vajalikuks pikendada pakkumuste esitamise tähtaega veelgi, eesmärgiga saada hankele võimalikke pakkujaid," kommenteeris hanketähtaja pikendamist veeteede ameti avalike suhete vanemspetsialist Malle Lõhmus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.