Eesti-Vene piirilepingu arutelus puuduvad sihid

Selle mõtte vastased viitavad kohe, et järeleandmised Venemaale on alati ühepoolsed. Aga see on puhas demagoogiavõte, sest me pole kordagi maininud ühtki järeleandmist.

Piirilepingu sõlmimine peab olema Eestile kasulik ja sellel olgu asised eesmärgid. Nii tuleks arutada, kuivõrd mõjutab piirilepingu sõlmimine näiteks majandussuhteid. Parandaks näiteks kas või piiriületust. Venemaa on viimase aasta jooksul tõusnud Eesti suurimaks kaubanduspartneriks, aidates maandada teiste turgude kahanemist, mis omakorda on hoidnud Eesti majandust kasvamas. Äripäev ei väida, et Venemaaga äri ajamine peaks olema Eesti prioriteet, küll aga usub, et Venemaaga äri ajamine on ja peab jääma tulusaks  ja kasulikuks võimaluseks. Mida mitmekülgsem on Eesti ettevõtlus ja kaubandus, seda suurem on meie julgeolek ja stabiilsus. Eesti peaks olema ise pragmaatiline, nagu on Soome.

Või kas ja kui palju piirileppe sõlmimine võiks mõjutada turismivoogu Eestisse. Ajal, kui soomlaste reiside arv näitab seisakut, on siinse turismiäri kasvumootoriks muutunud just Vene turist. Viimase plussiks on seegi, et ta jääb pikemaks ja kulutab rohkem. Kui soomlane jätab keskmiselt Eestisse alla paari­saja euro päevas, siis venelane üle kolmesaja euro. Teisisõnu, kui Eestit külastaks soomlastega sama arv Vene turiste ehk neli korda rohkem kui praegu, tähendaks see majandusele sadu miljoneid eurosid lisaraha.

Aga äkki tuleb otsida, mis kasu saaks Eesti piirilepingu sõlmimata jätmisest? Toimetus jäi sellega raskustesse. Pigem jääb kõik muutusteta. Küll aga võib seda tõlgendada kiusuna, et Venemaa ei saaks mingil juhul viisalepet Euroopa Liiduga. Kuid kui see on Euroopa huvi, seame end nii Euroopast väljapoole. Ning see omakorda ei ole ilmselgelt Eesti huvi.