• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti-Vene piirilepingu arutelus puuduvad sihid

    Üle aastate on taas avatud Eesti ja Venemaa piirileppe arutelud, esialgu konsultatsioonide vormis. Äripäeva arvates oleks loogiline ja praktiline, kui emotsioonid kõrvale heidaksime ja sõnastaksime alguses selgelt oma sihid, mida piirilepingu sõlmimisega saavutada soovime. Ning alles siis saab hakata arutama, kas Tartu rahu mainime on vahend selle saavutamiseks või mitte.

    Eesti avalik, aga ka poliitiline arutelu kipub minema aga vastupidist suunda – alguses valitakse valju kisa saatel vahendit ning siis alles mõeldakse (kui üldse), mida sellega saavutada saaks. Nii mängitakse maha hea võimalus, sest Eestil võib läbirääkimistel olla väga soodne positsioon, kuna lepingut on väga vaja eelkõige Venemaale, kes soovib sõlmida Euroopa Liiduga viisavabadust, mille eelduseks on kindlaks määratud piir.
    Äripäeva hinnangul on arutelu Tartu rahu üle viljatu seni, kuni pole sõnastatud eesmärki, kas ja milleks piirilepet sõlmida. Ehk mida me üleüldse soovime saavutada? Ei saa ju olla eesmärgiks omaette, et preambulis säiliks viide Tartu rahule. See saab olla vaid vahend teatud eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei ole reaalne II maailmasõja eelsete piiride taastamine. See on ummiktee.
    Millised need eesmärgid olla võiks? Neid peaks olema mitu. Näiteks natukenegi sulatada Vene ja Eesti külmunud suhteid. Et taastuks dialoog ja koostöö. Võib ju väita, et Venemaa on alati ettearvamatu ja Vladimir Putini režiim kurjuse kehastus, kuid seda ei saa me muuta. Mida me muuta saame, on meie endi suhtumine. Tulemuseta vastandumise asemel on siin kõige kasulikum kaine ja külm kaalutlus kasust ja kahjust. Kui piirilepe neid suhteid soojendaks, on selle sõlmimine kasulik.
    Selle mõtte vastased viitavad kohe, et järeleandmised Venemaale on alati ühepoolsed. Aga see on puhas demagoogiavõte, sest me pole kordagi maininud ühtki järeleandmist.
    Piirilepingu sõlmimine peab olema Eestile kasulik ja sellel olgu asised eesmärgid. Nii tuleks arutada, kuivõrd mõjutab piirilepingu sõlmimine näiteks majandussuhteid. Parandaks näiteks kas või piiriületust. Venemaa on viimase aasta jooksul tõusnud Eesti suurimaks kaubanduspartneriks, aidates maandada teiste turgude kahanemist, mis omakorda on hoidnud Eesti majandust kasvamas. Äripäev ei väida, et Venemaaga äri ajamine peaks olema Eesti prioriteet, küll aga usub, et Venemaaga äri ajamine on ja peab jääma tulusaks  ja kasulikuks võimaluseks. Mida mitmekülgsem on Eesti ettevõtlus ja kaubandus, seda suurem on meie julgeolek ja stabiilsus. Eesti peaks olema ise pragmaatiline, nagu on Soome.
    Või kas ja kui palju piirileppe sõlmimine võiks mõjutada turismivoogu Eestisse. Ajal, kui soomlaste reiside arv näitab seisakut, on siinse turismiäri kasvumootoriks muutunud just Vene turist. Viimase plussiks on seegi, et ta jääb pikemaks ja kulutab rohkem. Kui soomlane jätab keskmiselt Eestisse alla paari­saja euro päevas, siis venelane üle kolmesaja euro. Teisisõnu, kui Eestit külastaks soomlastega sama arv Vene turiste ehk neli korda rohkem kui praegu, tähendaks see majandusele sadu miljoneid eurosid lisaraha.
    Aga äkki tuleb otsida, mis kasu saaks Eesti piirilepingu sõlmimata jätmisest? Toimetus jäi sellega raskustesse. Pigem jääb kõik muutusteta. Küll aga võib seda tõlgendada kiusuna, et Venemaa ei saaks mingil juhul viisalepet Euroopa Liiduga. Kuid kui see on Euroopa huvi, seame end nii Euroopast väljapoole. Ning see omakorda ei ole ilmselgelt Eesti huvi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.