Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti-Vene piirilepingu arutelus puuduvad sihid

    Üle aastate on taas avatud Eesti ja Venemaa piirileppe arutelud, esialgu konsultatsioonide vormis. Äripäeva arvates oleks loogiline ja praktiline, kui emotsioonid kõrvale heidaksime ja sõnastaksime alguses selgelt oma sihid, mida piirilepingu sõlmimisega saavutada soovime. Ning alles siis saab hakata arutama, kas Tartu rahu mainime on vahend selle saavutamiseks või mitte.

    Eesti avalik, aga ka poliitiline arutelu kipub minema aga vastupidist suunda – alguses valitakse valju kisa saatel vahendit ning siis alles mõeldakse (kui üldse), mida sellega saavutada saaks. Nii mängitakse maha hea võimalus, sest Eestil võib läbirääkimistel olla väga soodne positsioon, kuna lepingut on väga vaja eelkõige Venemaale, kes soovib sõlmida Euroopa Liiduga viisavabadust, mille eelduseks on kindlaks määratud piir.
    Äripäeva hinnangul on arutelu Tartu rahu üle viljatu seni, kuni pole sõnastatud eesmärki, kas ja milleks piirilepet sõlmida. Ehk mida me üleüldse soovime saavutada? Ei saa ju olla eesmärgiks omaette, et preambulis säiliks viide Tartu rahule. See saab olla vaid vahend teatud eesmärgi saavutamiseks. Samuti ei ole reaalne II maailmasõja eelsete piiride taastamine. See on ummiktee.
    Millised need eesmärgid olla võiks? Neid peaks olema mitu. Näiteks natukenegi sulatada Vene ja Eesti külmunud suhteid. Et taastuks dialoog ja koostöö. Võib ju väita, et Venemaa on alati ettearvamatu ja Vladimir Putini režiim kurjuse kehastus, kuid seda ei saa me muuta. Mida me muuta saame, on meie endi suhtumine. Tulemuseta vastandumise asemel on siin kõige kasulikum kaine ja külm kaalutlus kasust ja kahjust. Kui piirilepe neid suhteid soojendaks, on selle sõlmimine kasulik.
    Selle mõtte vastased viitavad kohe, et järeleandmised Venemaale on alati ühepoolsed. Aga see on puhas demagoogiavõte, sest me pole kordagi maininud ühtki järeleandmist.
    Piirilepingu sõlmimine peab olema Eestile kasulik ja sellel olgu asised eesmärgid. Nii tuleks arutada, kuivõrd mõjutab piirilepingu sõlmimine näiteks majandussuhteid. Parandaks näiteks kas või piiriületust. Venemaa on viimase aasta jooksul tõusnud Eesti suurimaks kaubanduspartneriks, aidates maandada teiste turgude kahanemist, mis omakorda on hoidnud Eesti majandust kasvamas. Äripäev ei väida, et Venemaaga äri ajamine peaks olema Eesti prioriteet, küll aga usub, et Venemaaga äri ajamine on ja peab jääma tulusaks  ja kasulikuks võimaluseks. Mida mitmekülgsem on Eesti ettevõtlus ja kaubandus, seda suurem on meie julgeolek ja stabiilsus. Eesti peaks olema ise pragmaatiline, nagu on Soome.
    Või kas ja kui palju piirileppe sõlmimine võiks mõjutada turismivoogu Eestisse. Ajal, kui soomlaste reiside arv näitab seisakut, on siinse turismiäri kasvumootoriks muutunud just Vene turist. Viimase plussiks on seegi, et ta jääb pikemaks ja kulutab rohkem. Kui soomlane jätab keskmiselt Eestisse alla paari­saja euro päevas, siis venelane üle kolmesaja euro. Teisisõnu, kui Eestit külastaks soomlastega sama arv Vene turiste ehk neli korda rohkem kui praegu, tähendaks see majandusele sadu miljoneid eurosid lisaraha.
    Aga äkki tuleb otsida, mis kasu saaks Eesti piirilepingu sõlmimata jätmisest? Toimetus jäi sellega raskustesse. Pigem jääb kõik muutusteta. Küll aga võib seda tõlgendada kiusuna, et Venemaa ei saaks mingil juhul viisalepet Euroopa Liiduga. Kuid kui see on Euroopa huvi, seame end nii Euroopast väljapoole. Ning see omakorda ei ole ilmselgelt Eesti huvi.
  • Hetkel kuum
Indrek Lepik: kui palju maksab raketirünnak Rakvere pihta?
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Lennukiosade puudus kõmmutas Airbusi aktsia põhja
Airbusi aktsia odavnes täna Pariisi börsil kümnendiku ettevõtte eilse teate peale, et lennukiosade puuduse tõttu jääb tänavu 30 lennukit tootmata.
Airbusi aktsia odavnes täna Pariisi börsil kümnendiku ettevõtte eilse teate peale, et lennukiosade puuduse tõttu jääb tänavu 30 lennukit tootmata.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Külm kaup püsib tänavu endiselt kuum: jäätisetootja tegi mais rekordkäibe
Jäätise müüki mõjutab enim soe ilm, see on argument number üks, rääkis käsitöö pulgajäätisetootja Jäämari eestvedaja Virgo Tuul saates “Kuum tool”.
Jäätise müüki mõjutab enim soe ilm, see on argument number üks, rääkis käsitöö pulgajäätisetootja Jäämari eestvedaja Virgo Tuul saates “Kuum tool”.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Esinemine on alati ebamugav. Kolm nippi, mis annavad publiku ees julgust juurde
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Esinemine on meie jaoks alati kriisiolukord. Me ei saa muuta seda, et esinemine on ebamugav ja riskantne, aga me saame väga hästi valmistuda selleks, et meie ebamugavus ei segaks publikut.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
President Karis jättis automaksu välja kuulutamata
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
President Karis jättis automaksu välja kuulutamata
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus vastu võetud automaksu, mis pole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu kooskõlas põhiseadusega.
Burgeriäri ujub jaanipidude ajal vastuvoolu: tööd ei tee, päriselt ka puhkame
Kui jaanipühad ja -peod on nii mõnegi ettevõtja jaoks hea võimalus teha tavapärasest suuremat käivet, saadab toitlustusettevõte VLND Burger oma töötajad puhkama.
Kui jaanipühad ja -peod on nii mõnegi ettevõtja jaoks hea võimalus teha tavapärasest suuremat käivet, saadab toitlustusettevõte VLND Burger oma töötajad puhkama.