Järgneb Kaspar Oja kommentaar III kvartali majanduskasvule:

Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis esialgse hinnangu kohaselt teise kvartaliga võrreldes 1,7% ja aastatagusega võrreldes 3,4%. Eesti 2012. aasta majanduskasv võib kolme kvartali andmete põhjal osutuda kiiremaks, kui prognoosis Eesti Pank juunis (2,6%).

Ehkki kolmanda kvartali kasv oli üllatuslikult kiire, viitavad mitmed näitajad sellele, et ebakindlus väliskeskkonna suhtes on endiselt suur. Eesti olulisemate kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Venemaa majanduskasv on aeglustunud. Ka euroalal üldiselt on majandus endiselt nõrgas seisus ega ole loota, et see lähiajal ruttu paraneks. Samas tugevdavad kindlustunnet mitme riigi valitsuse sammud võlakoorma kiire kasvu tõttu tekkinud tasakaalustamatuse vähendamiseks. Tänu sellele on hakanud paranema konkurentsivõime, kuid hulk reforme seisab veel ees.

Kesise väliskeskkonna taustal sisendab optimismi tööstussektor. Ehkki tööstus panustas kolmandas kvartalis aastavõrdluses majanduskasvu veel negatiivselt, oli tööstuse kasv kvartalivõrdluses positiivne. Tööstustoodangu kasv suvekuudel viitab Eesti majanduse tugevale konkurentsivõimele. See võib olla teguriks, mis aitab majandusel väliskeskkonna nõrkusest hoolimata lähiajal kasvada. Tootmisettevõtete sulgemine Põhjamaades võib mõnel juhul suurendada Eesti ettevõtete tellimusi.

Nagu esimesel poolaastalgi, toetas kolmandas kvartalis majanduskasvu sisenõudlus: jätkus jaemüügi ning kapitalikaupade impordi kiire kasv. Viimane tähendab, et Eestis investeeriti aktiivselt masinatesse ja seadmetesse. Ehitusega seotud tööstusharude areng viitab aga ehituse kasvu aeglustumisele. Palkade ja hõive kasvu pidurdumine takistab majapidamiste eelarve kasvu ning piirab edaspidi tarbimisvõimalusi.

Kokkuvõttes on Eesti majandus praegu suhteliselt heas seisus. Ehkki väliskeskkonna kasvutempo on aeglustunud, on Eesti majanduse sisemised tasakaalustamatuse ilmingud praegu väiksemad kui enne majanduskriisi.