Raudteefirmas on toimunud mitu imelikku tehingut

Kui Eesti Raudtee enamusosalus 2001. aastal erastati, lõid uued omanikud eesotsas Jüri Käoga vanadest juhtidest platsi puhtaks. Lahkusid finantsdirektor Priit Haller, turundusdirektor Aivar Urm, veeremidirektor Ahto Altjõe, avalike suhete direktor Andrus Kuusmann, haldusdirektor Rene Must ja transpordidirektor Ivan Kappanen.Enne erastamist oli toimunud üks tehing, millega Eesti Raudtee ostis Hansa Liisingu kaudu viis Ukrainas Luganskis toodetud vedurit.Altjõe meenutusel käisid nad neid Venemaal vedurite surnuaialt otsimas ning müüja vuntsis need enne üleandmist ka üles.Tehingul oli vahel offshore-firma Intergate Ltd. Kes selle firma taga olid ja miks see üldse vahel oli, seda Altjõe enda sõnul ei tea.Eesti Raudtees 66protsendilise osaluse ostnud Baltic Rail Service’i (BRS) hinnangul maksis üks vedur tegelikult vaid kuus miljonit krooni, mitte aga sõlmitud lepingu järgsed ligi 24 miljonit krooni. BRSi juhatuse aseesimees Guido Sammelselg rääkis toona ajakirjanduses: “Kui oletada, et ukrainlased korrutasid veduri hinna kasumi teenimiseks kahega, on see ikkagi ligi kaks korda odavam kui lepinguga välja makstav summa.”Altjõe naerab selle jutu peale, sest vedurite hind oli tema sõnul pakkumiste hulgast kõige soodsam.Priit Haller ütleb, et vedurite ost ei olnud tema valdkond ja kuna sellest on nii palju aega möödas, siis ei mäleta ta sellest enam midagi. BRSi esindajate kahtlusi kommenteerides märgib Haller: “Nad võisid kritiseerida, aga fakt on see, et nad ostsid ise hiljem need vedurid oluliselt kallimalt tagasi. Kui mina uuesti raudteele läksin, olid need vedurid igatahes olemas.”Mis aga puudutab Halleri seostamist Altjõega, siis ütleb Haller, et tal ei ole Altjõega kunagi ühtegi äri koos olnud. “Eesti Raudtees töötamise ajast tunnen, aga vahepeal on olnud põgusad kokkupuuted ja see on hämmastav, kui keegi nii ütleb,” räägib Haller. “See meelevaldne seostamine varem ärritas, aga praegu pigem ajab juba naerma. See on naiivne väide,” lisab ta.EVR Cargo nõukogu esimehel Viljar Arakal on aga Altjõe kinnitus selle kohta, et tal ei ole ühtegi sellist luukere kapis, mille pärast ta ei saaks juhatuse olla. “Kas ta oleks toona saanud kümne kuupalga suuruse lahkumishüvitise, kui seal oleks mingi jama olnud?” küsib Arakas ja näitab koopiat lepingu lõpetamise kokkulepppest. Seal on ka kirjas, et ettevõttel puuduvad Altjõe vastu igasugused pretentsioonid.

Küsimusi tekitanud koostöö hiinlastega

Eelmisel aastal tegi Eesti Raudtee samuti veduritehingu. Hiinast osteti 30,2 miljoni euro eest 16 manöövervedurit. See tehing tõi ettevõtte nõukogusse kirgi ja tõsise vastasseisu.Uute vedurite ostmise plaan kukkus hääletusel läbi. Ostu toetasid Urmas Sõõrumaa, Viljo Vetik ja Peep Aru. Vastu hääletasid Tõnis Palts, Taavi Madiberk, Janno Rokk, Tõnu Kõiv ja nõukogu esimees Tõnis Haavel. “Minu jaoks ei suutnud juhatus põhjendada nende vedurite ostu vajalikkust,” põhjendas Haavel ajakirjanduses oma seisukohta. “Juhatus võib küll soovida ettevõtet pidevalt tugevdada, kuid kui see ei muuda ettevõtet efektiivsemaks, kui sellest käivet juurde ei tule, siis ei ole aktsionärile sellised otsused reeglina kasulikud,” lisas ta.Järgnes riigikogu valimiste järel tavapäraselt toimuv riigile kuuluvate ettevõtete nõukogude tuulutamine. Rahandusminister Jürgen Ligi vahetas Tõnis Haaveli Viljar Arakase ning Tõnu Kõivu Andrus Kuusmanni vastu. Riigikogusse saanud Paltsi asemele kinnitas majandusminister Juhan Parts Nikolai Stelmachi.Uuenenud nõukogus läks otsus kohe esimese asjana läbi.“Oli vaja otsustada. Ka tegemata otsus on otsus. Tänased manöövervedurid on amortiseerunud ja tuleb valida, kas osta uued või jäädagi vanu järjest suurenevate summade eest remontima. Peatselt saabub olukord, kus Venemaa ja teised riigid hakkavad massiliselt oma vedureid välja vahetama ja neid ei ole enam võimalik sellise hinnaga saada,” selgitab Arakas.Hiina vedurite ostu peetakse EVR Cargole liiga suureks finantskoormaks, sest kaubavedude mahu kasv on liiga väike, et kõigile ostetavatele veduritele tööd pakkuda.Majandusminister Juhan Partsi sõnul on ettevõtte ülesanne vaadata, et investeeringud on ikka tasuvad. “Kindlasti tuleks töötada selle nimel, et ühe tonni kohta oleks lisaväärtus suurem,” räägib Parts. Tema sõnul olid ettevõtte nõukogus erinevad vaidlused, nii juhtkond kui ka nõukogu leidis lõpuks, et vedurite ost on vajalik.Hiina vedurite ostuga teenivad raha mitmed Eesti ärimehed. Hiinlaste esindaja OÜ Railcar omanikeringis on endine Eesti Raudtee juhatuse liige Rene Varek ja Arco Vara ühe omaniku Richard Tomingase elukaaslane Pille Pank. Tomingas toetas mullu detsembris Reformierakonda 5000 euroga. Lisaks on veel omanikeks Aleksei Šuba ja Pärnu ettevõtjad Jüri Martinson ja Georg Pärn.Ettevõtte eelmise aasta majandusaruandes märgitakse, et sõlmiti esimene leping ja ligi 660 000 euro suuruse müügitulu juures teenis Railcar 600 000 eurot puhaskasumit. Osanikele määrati dividendideks 432 000 eurot. See ei ole ainult siinse vedurite hankega seotud, selgitab Varek. “Me tegutseme tegelikult mitmes Euroopa riigis ja see on erinevate projektide tulu,” lisab ta.

Tulus äri riigifirma turjal