• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raudteefirmas on toimunud mitu imelikku tehingut

    “Riik pole Eesti Raudteed kunagi juhtinud,” räägib üks raudteeäriga seotud ettevõtja. Kas need asjad just nii hullud on, kuid mitu kaubavedudega tegelevat ja samuti anonüümseks jääda soovivat allikat viitavad kummalistele vedurihangetele ja riigiettevõtte küljes olevatele puukfirmadele.

    Altjõe luukereks peetakse vedurite ostu
    Kui Eesti Raudtee enamusosalus 2001. aastal erastati, lõid uued omanikud eesotsas Jüri Käoga vanadest juhtidest platsi puhtaks. Lahkusid finantsdirektor Priit Haller, turundusdirektor Aivar Urm, veeremidirektor Ahto Altjõe, avalike suhete direktor Andrus Kuusmann, haldusdirektor Rene Must ja transpordidirektor Ivan Kappanen.Enne erastamist oli toimunud üks tehing, millega Eesti Raudtee ostis Hansa Liisingu kaudu viis Ukrainas Luganskis toodetud vedurit.Altjõe meenutusel käisid nad neid Venemaal vedurite surnuaialt otsimas ning müüja vuntsis need enne üleandmist ka üles.Tehingul oli vahel offshore-firma Intergate Ltd. Kes selle firma taga olid ja miks see üldse vahel oli, seda Altjõe enda sõnul ei tea.Eesti Raudtees 66protsendilise osaluse ostnud Baltic Rail Service’i (BRS) hinnangul maksis üks vedur tegelikult vaid kuus miljonit krooni, mitte aga sõlmitud lepingu järgsed ligi 24 miljonit krooni. BRSi juhatuse aseesimees Guido Sammelselg rääkis toona ajakirjanduses: “Kui oletada, et ukrainlased korrutasid veduri hinna kasumi teenimiseks kahega, on see ikkagi ligi kaks korda odavam kui lepinguga välja makstav summa.”Altjõe naerab selle jutu peale, sest vedurite hind oli tema sõnul pakkumiste hulgast kõige soodsam.Priit Haller ütleb, et vedurite ost ei olnud tema valdkond ja kuna sellest on nii palju aega möödas, siis ei mäleta ta sellest enam midagi. BRSi esindajate kahtlusi kommenteerides märgib Haller: “Nad võisid kritiseerida, aga fakt on see, et nad ostsid ise hiljem need vedurid oluliselt kallimalt tagasi. Kui mina uuesti raudteele läksin, olid need vedurid igatahes olemas.”Mis aga puudutab Halleri seostamist Altjõega, siis ütleb Haller, et tal ei ole Altjõega kunagi ühtegi äri koos olnud. “Eesti Raudtees töötamise ajast tunnen, aga vahepeal on olnud põgusad kokkupuuted ja see on hämmastav, kui keegi nii ütleb,” räägib Haller. “See meelevaldne seostamine varem ärritas, aga praegu pigem ajab juba naerma. See on naiivne väide,” lisab ta.EVR Cargo nõukogu esimehel Viljar Arakal on aga Altjõe kinnitus selle kohta, et tal ei ole ühtegi sellist luukere kapis, mille pärast ta ei saaks juhatuse olla. “Kas ta oleks toona saanud kümne kuupalga suuruse lahkumishüvitise, kui seal oleks mingi jama olnud?” küsib Arakas ja näitab koopiat lepingu lõpetamise kokkulepppest. Seal on ka kirjas, et ettevõttel puuduvad Altjõe vastu igasugused pretentsioonid.
    Küsimusi tekitanud koostöö hiinlastega
    Eelmisel aastal tegi Eesti Raudtee samuti veduritehingu. Hiinast osteti 30,2 miljoni euro eest 16 manöövervedurit. See tehing tõi ettevõtte nõukogusse kirgi ja tõsise vastasseisu.Uute vedurite ostmise plaan kukkus hääletusel läbi. Ostu toetasid Urmas Sõõrumaa, Viljo Vetik ja Peep Aru. Vastu hääletasid Tõnis Palts, Taavi Madiberk, Janno Rokk, Tõnu Kõiv ja nõukogu esimees Tõnis Haavel. “Minu jaoks ei suutnud juhatus põhjendada nende vedurite ostu vajalikkust,” põhjendas Haavel ajakirjanduses oma seisukohta. “Juhatus võib küll soovida ettevõtet pidevalt tugevdada, kuid kui see ei muuda ettevõtet efektiivsemaks, kui sellest käivet juurde ei tule, siis ei ole aktsionärile sellised otsused reeglina kasulikud,” lisas ta.Järgnes riigikogu valimiste järel tavapäraselt toimuv riigile kuuluvate ettevõtete nõukogude tuulutamine. Rahandusminister Jürgen Ligi vahetas Tõnis Haaveli Viljar Arakase ning Tõnu Kõivu Andrus Kuusmanni vastu. Riigikogusse saanud Paltsi asemele kinnitas majandusminister Juhan Parts Nikolai Stelmachi.Uuenenud nõukogus läks otsus kohe esimese asjana läbi.“Oli vaja otsustada. Ka tegemata otsus on otsus. Tänased manöövervedurid on amortiseerunud ja tuleb valida, kas osta uued või jäädagi vanu järjest suurenevate summade eest remontima. Peatselt saabub olukord, kus Venemaa ja teised riigid hakkavad massiliselt oma vedureid välja vahetama ja neid ei ole enam võimalik sellise hinnaga saada,” selgitab Arakas.Hiina vedurite ostu peetakse EVR Cargole liiga suureks finantskoormaks, sest kaubavedude mahu kasv on liiga väike, et kõigile ostetavatele veduritele tööd pakkuda.Majandusminister Juhan Partsi sõnul on ettevõtte ülesanne vaadata, et investeeringud on ikka tasuvad. “Kindlasti tuleks töötada selle nimel, et ühe tonni kohta oleks lisaväärtus suurem,” räägib Parts. Tema sõnul olid ettevõtte nõukogus erinevad vaidlused, nii juhtkond kui ka nõukogu leidis lõpuks, et vedurite ost on vajalik.Hiina vedurite ostuga teenivad raha mitmed Eesti ärimehed. Hiinlaste esindaja OÜ Railcar omanikeringis on endine Eesti Raudtee juhatuse liige Rene Varek ja Arco Vara ühe omaniku Richard Tomingase elukaaslane Pille Pank. Tomingas toetas mullu detsembris Reformierakonda 5000 euroga. Lisaks on veel omanikeks Aleksei Šuba ja Pärnu ettevõtjad Jüri Martinson ja Georg Pärn.Ettevõtte eelmise aasta majandusaruandes märgitakse, et sõlmiti esimene leping ja ligi 660 000 euro suuruse müügitulu juures teenis Railcar 600 000 eurot puhaskasumit. Osanikele määrati dividendideks 432 000 eurot. See ei ole ainult siinse vedurite hankega seotud, selgitab Varek. “Me tegutseme tegelikult mitmes Euroopa riigis ja see on erinevate projektide tulu,” lisab ta.
    Tulus äri riigifirma turjal
    EVR Cargo ostab ekspedeerimisteenust ettevõttelt HTG Partner, mille omanikud on Tallinki pearaamatupidaja ning Marcel Vichmanni ja Tiit Pruuli suurosalusega Go Groupi audiitor Meelis Asi ning Go Groupi üks aktsionäridest Anti Selge. Enamiku ASi HTG Partner müügikäibest annab kaupade deklareerimisteenuste osutamine EVR Cargole.Ettevõttel läheb väga hästi, aastate jooksul on omanikud võtnud dividendidena välja ligi miljon eurot. “See on suur raha,” vangutab Altjõe seda numbrit kuuldes pead.HTG Partner on asutatud 1998. aastal advokaadibüroo Pohla & Hallmägi poolt. Advokaadibüroole kuulus 65% aktsiatest ja 35% kuulus ASile Hansatee Grupp. Sageli on advokaat mõne ettevõtte osanik, kui mingil põhjusel soovivad tegelikud omanikud enda ärihuve varjata.Praegu kuulub ettevõttest läbi firmade 75 protsenti Meelis Asile ja ülejäänud Anti Selgele.HTG Partner on teiste seas andnud laenu Meelis Asi, Aivar Urmi, Marcel Vichmanni, Arnout Lugtmeijeri ja Sergei Balõbini OÜ-le Larvento ning Gruusia firmale Aguna Ltd.-le. Mõlemad ettevõtted on olnud seotud Gruusiasse veinivabriku rajamisega.Lisaks plaanis Urm koos mõjuka reformierakondlase, Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seli ja veel paari ettevõtjaga soetada Gruusiasse graniidikaevanduse. Gruusia-Vene sõda nurjas aga selle kavatsuse. 2009. aastal toimus HTG Partneri jagunemine ning töötajad anti ettevõttesse AS HTG-CTT, mille omanikeringi tuli Asi ja Selge kõrvale kirju minevikuga Tartu ärimees Sandu Huban. Ka sellel ettevõttel läheb väga hästi. Dividende on ettevõttest seni välja võetud 320 000 eurot ning eelmise majandusaasta aruande järgi määrati neid veel 400 000. Ettevõte tegeleb Eesti-Vene piiril raudteekauba deklareerimisega.“Ma ei suhtle ajakirjandusega ja ma ei hakka isegi teemat küsima. Vabandan,” lõpetab Meelis Asi kiiresti jutu.Kui küsida majandusminister Juhan Partsilt EVR Cargo võimalike puukfirmade kohta, siis ütleb ta vaid, et juhtkond peab riigifirma tegevuse muutma efektiivsemaks.
    Altjõe: mina püssi nurka ei viska
    Intervjuu Ahto Altjõega.
    Kas Teid kutsuti kandideerima? Olen viimased neli aastat Ukrainas töötanud, enam ei jaksanud. Pere on siin. Vaatasin, mis tööpakkumised parasjagu turul olid, ja kandideerisin.
    Kas arutasite Aivar Urmi ja Priit Halleriga enda kandideerimist? Urmi ja Halleriga arutanud…(mõttepaus)…Urm juulis küsis, miks ma kandideerin. Priit küsis, kas mul on abi vaja. Ta oli siis EVR Cargo nõukogus. (Priit Haller ise alguses Äripäevale intervjuud andes eitas, et on Altjõele abi pakkunud – toim).
    Raudteeringkondades peetakse Teid nende ärihuvide esindajaks? Mina ei esinda kellegi huve ja ma pole ka kellegi poolt mõjutatav.
    Üks asi, mis on väidetavalt kapo kirjas välja toodud, on enne raudtee erastamist toimunud vedurite ost. Teie viisite tollase veeremiteenistuse juhina hanget läbi? Minu persoon seda kuidagi mõjutada ei saanud. Käisime palju ringi neid vedureid vaatamas. Mäletan, et Siberis taigas valisime vedurite surnuaialt kobedamad välja. See oli vanaraud, mille müüja tegi korda.
    Teine teema on 16 manööverveduri ost Hiinast. Kas kõigile uutele veduritele jätkub ka tööd? Kui vanu CME manöövervedureid mitte remontida, siis küll.
    Aga kas finantsiliselt suudate laenu teenindada? Tegeleme paremate finantseerimistingimuste leidmisega. Tootjalt soovime sissemaksu tagasi saada (15 protsenti 30,2 miljoni euro suurusest lepingust), samuti tahame 20 aastast liisinguperioodi saada 25–30 aasta peale.Praeguse seisuga on järgmise aasta eelarve plussis. Selles on ka vedurite liisingumaksed sees.
    Kas Te ettevõtet nimega HTG Partnerid teate? Meil on nendega üks leping, mis lõpeb selle aasta lõpus.
    Kas lepingut pikendate? Kuhu Te oma küsimustega tüürite?
    Tean, et olete plaani võtnud ettevõtte küljes olevatest nn puukidest lahti saada? See on probleem. Me tegeleme sellega, aga vara on millestki rääkida. Ma isegi ei tea, kes seal firmas omanikud on.
    Meelis Asi ja Anti Selge, kes on ettevõttest aastate jooksul dividendidena välja võtnud ligi miljon eurot. See on suur raha.
    Millega tegeleb AS HTG-CTT? Meil on ka nendega üks leping. Nemad tegelevad piiril Venemaale mineva kauba deklareerimisega. Nad on Venemaa raudtee juhi allkirjaga ettevõtete nimekirjas, kellel on selleks õigus.
    Kas puuke võib EVR Cargo küljes veel olla? Ma ei saa sel teemal väga sõna võtta. Kui neid on, siis tulevad need ka välja. Plaanis on hakata ettevõttes muudatusi läbi viima. Tööle asub siseaudiitor, samuti võtab nõukogu tööle kolmanda juhatuse liikme – finantsjuhi.
    Mida näitab ettevõtte järgmise aasta eelarve? Klientidelt saadava info järgi plaanime kaubamahu vähenemist 20%. See tähendab, et peame veelgi efektiivsemaks muutuma. Peamiselt tuleb mahu vähenemine vedelkütuse transiidi vähenemisest. Sütt ei liigu enam üldse. Raudtee kaubaveod sõltuvad peamiselt Venemaast, kuidas sealne raudtee vedamise lubasid jagab. Mina olen ettevõtte tuleviku suhtes optimistlik ja püssi nurka ei viska.
     
    Mis on mis
    Jagunemisel tekkis kaks firmat
    Eesti Raudtee jagunemine lõppes selle aasta septembris. Eesti Raudtee nime kannab nüüd infrastruktuuriettevõttena asutatud EVR Infra. Kaubavedudega tegeleb EVR Cargo.Vana Eesti Raudtee kustutati äriregistrist.Jagunemise kinnitamisega lõppes Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni leping. Ettevõtte nõukogu nimetas uueks, jagunemisjärgse Eesti Raudtee juhatuse esimeheks Ahti Asmanni.Uus Eesti Raudtee on vastavalt valitsuse koalitsioonipartnerite vahelisele kokkuleppele IRLi kontrolli all ja EVR Cargo on Reformierakonna kontrolli all. Eesti Raudtee nõukogu juhib Taavi Madiberk. EVR Cargo nõukogu esimees on Reformierakonna poolt ametisse kutsutud Viljar Arakas.Äriregistrist septembri alul kustutatud vana Eesti Raudtee nõukogusse kuulusid Viljar Arakas, Urmas Sõõrumaa, Viljo Vetik, Andrus Kuusmann, Jüri Raatma, Taavi Madiberk, Janno Rokk ja Peep Aru.EVR Cargo nõukogus on Arakase kõrval Peep Aru, Viljo Vetik ning Jüri Raatma asemele sai hiljuti Janno Rokk.Raatma asus Roka asemel uude Eesti Raudtee nõukogusse, kus on lisaks Madiberkile ka Aivar Sõerd.
     
    Üks küsimus
    Kas EVR Cargo juhi valimisel oli IRLi ja Reformierakonna vahel pingeid?
    Juhan Parts, majandusministerEi olnud. Ausalt öeldes ma loen teie lehest põhiliselt seda. Võib tuletada, et ühe või teise nõukogu puhul on erakondlikud pinged, aga ma arvan, et see on kergelt soovmõtlemine. Päris ausalt.Jah loomulikult, nõukogus on inimesi, keda nimetab rahandusminister, ning inimesi, keda nimetab majandusminister. Hästi lihtne on tuletada, et kusagil on erakondlikud erisused. Reeglina on erisused kas ettevõtte arenguperspektiivide osas, mingite muude valikute osas ja siis võib tulla selline kerge ettekujutus, et Reformierakond arvab nii ja IRL arvab naa. Ma arvan, et siin on erinevad majanduskäsitlused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Et saunamõnusid jätkuks kauemaks!
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Saunumi sisekliimaseade muudab saunakogemuse mõnusaks isegi pelglikumale saunalisele ning laseb leili nautida kauem, kui seda seni saanud. Saladus peitub unikaalses Saunumi tehnoloogias – nimelt tõmbab uudne sisekliimaseade endasse leiliruumis nii kuumema kui jahedama õhuvoolu, segab need ning väljutab ühtlasemal temperatuuril õhu-leiliauru segu, mis kehale paremini tajutavam ning on ühtlasi organismile mõnusam kogeda.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.