Harri Taligast saab uus riiklik lepitaja?

Artikkel

- Uudised
- Alyona Stadnik
- 10. detsember 2012 kell 12:12
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Harri Taligast saab uus riiklik lepitaja?
Äripäev sai vihje, et Harri Taligal on kokkulepe tööandjate keskliiduga, et temast saab uus riiklik lepitaja. Keskliidu volikogu liikmed eitavad seda ning eelistavad uue riikliku lepitajana Aimar Altosaart.
"Ei ole kuulnud. Ma ei saaks praegu rohkem kommenteerida, meil on järgmisel nädalal volikogu koosolek," lausus EMT juhatuse esimees Valdo Kalm.
Overalli nõukogu esimees Andres Haamermärkis, et pole midagi sellist kuulnud. Küsimusele, kas Taligast võiks saada uus riiklik lepitaja, vastas Haamer, et see sõltub enamuse otsusest ja tal on seda raske öelda."Riiklik lepitaja peab olema neutraalne lepitaja. On olemas üks periood, kus oli riiklikuks lepitajaks Raivo Paavo, see tekitas kõvasti mõtlemist. Väljaütlemised ei olnud mitte neutraalsed, vaid poliitilised," kommenteeris ta.
Haamer lisas, et on ka teine riikliku lepitaja kandidaat, kelleks on Aimar Altosaar. "Ta on poliitikast väljas, tundes teda kui inimest, ta ei ole nii poliitiline kui ta kunagi on olnud ja on kõvasti muutunud," märkis ta.
Rõiva- ja tekstiililiidu juht, tööandjate keskliidu aseesimees Meelis Virkebau kinnitas, et Taliga uut ametit puudutavat kokkulepet pole tehtud. Kommenteerides järgmise nädala volikogu koosolekut, märkis ta, et tänase kuupäevani ei ole volikogu päevakava veel saadetud.
Küsimusele, kas tema hinnangul võiks Harri Taliga olla uus riiklik lepitaja, ütles Virkebai, et sellele pole lihtne vastata. "Olen olnud mitme riikliku lepitaja valimise juures. Mulle meeldiks kõige rohkem lepitaja, kes poleks väga sügavalt seotud ei tööandjatega ega ametiühingutega, et oleks eemal," kommenteeris ta.
Virkebau arvates oleks Aimar Altosaar õigem variant. "Harri Taligaga olen ma palju kontaktis olnud, ta on väga õige inimene, aga ta on 15 aastat olnud ametiühingutega koostöös. Ma arvan, et on raske saada neutraalseks lepitajaks," sõnas ta.
Riiklik lepitaja on praegu Henn Pärn kuupalgaga 2399 eurot. Tema nõunikuna töötab endine ametiühingujuht Raivo Paavo, kelle kuupalk on 1163 eurot.
Riikliku lepitaja institutsioon on tegutsenud Eestis alates 1995. aasta teisest poolest. Oktoobris 2001 sõlmiti tööandjate keskliidu, ametiühingute ja sotsiaalministeeriumi kokkulepe, mille järgi riikliku lepitaja kandidaat esitatakse tööandjate ja ametiühingute keskliitude poolt kordamööda.
Novembrist 2001 kuni märtsini 2003 oli riiklikuks lepitajaks tööandjate esindaja Henn Pärn. Juunist 2003 kuni juunini 2006 oli riiklikuks lepitajaks Raivo Paavo. Alates detsembrist 2006 on riiklikuks lepitajaks taas Henn Pärn.
Tosina tegutsemisaasta jooksul on kollektiivsete töövaidluste lahendamiseks riikliku lepitaja poole pöördutud ligi 400 korral. Abivajajateks on olnud enamasti töötajate esindajad aga ka tööandjad. Enamik vaidlustest on põhjustatud töötajate rahulolematusest palgatingimustega, aga ka kollektiivlepingute täitmise ja sõlmimisega, tutvustab riiklik lepitaja oma kodulehel tegevust.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Makromajandus
- Poliitika
Hetkel kuum