LOGISTIKA. Autogaas tõuseb hinda

Uue põlvkonna gaasiseadmed annavad mootorile spetsiaalse küttesegu, milles on diisli ja gaasi vahekord 70 : 30. Kuna gaas on diislist ligi poole odavam, annab see saja kilomeetri peale säästu 5–6 eurot. Lisaks saastab gaasiga sõitmine vähem keskkonda, sest gaas põleb puhtamalt kui diisel.

Eestis hakati diiselsõidukitele gaasiseadmeid paigaldama üle kahe aasta tagasi. Autokütusena kasutatakse nii vedelgaasi (LPG), mida tarnib Tartumaal asuv AS Reola Gaas, kui ka maa- ehk surugaasi (CNG), mida müüb AS Eesti Gaas. Ehkki esimesena rajas Eesti Gaas oma maagaasitankla 2009. aasta suvel Tallinna, on viimasel aastal jõuliselt arendanud oma üle-eestilist vedelgaasitankla ketti Reola Gaas, kes paar nädalat tagasi avas oma viienda tankla.

“Näeme LPG-autogaasis suurt kasvupotentsiaali ja seepärast me sellesse strateegilisse valdkonda nii palju panustame,” rääkis Reola Gaasi tegevjuht Jaanus Mumm. “Tanklate arendamisel kasutame kontsernisisest sünergiat,” märkis ta. Tanklate oskusteave on Mummi ütlusel tulnud Alexelalt.

Mummi kinnitusel ehitavad nad järgmisel aastal vähemalt 5–6 vedelgaasitanklat. “Eestis piisaks umbes 30 vedelgaasitanklast,” lausus ta ning lisas, et emafirmal Alexela Grupil on praegu kokku 57 tanklat.

Firma juhid sõidavad gaasiautoga. Mumm ja mitu teist Reola Gaasi tippjuhti sõidab 2010. aasta Opelitega, millele on paigaldatud vedelgaasiseade. “Kui bensiini tankides liiguvad loenduris eurod oluliselt kiiremini kui liitrid, siis gaasi tankides liiguvad näidikud vastupidi, ja seda on hea vaadata,” muigas Mumm.

Eestis on vaid üks firma, Tallinnas asuv OÜ Gaznet, mis paigaldab sõidu- ja veoautodele nii vedel- kui ka surugaasiseadmeid. “See, millise seadme paigalduse kasuks veoki omanik otsustab, sõltub töö iseloomust ning veoki ehitusest,” rääkis Gazneti juhatuse liige Kristjan Relvik. “Näiteks surugaasiga on läbisõit oluliselt väiksem kui vedelgaasiga. Samas ühes kilogrammis surugaasis on rohkem energiat kui ühes liitris vedelgaasis. Kuna aga vedelgaasi on kompaktsem tankida ja kaasa võtta, on vedelgaas surugaasist populaarsem. Pealegi on vedelgaasiseade odavam ning vedelgaasi tanklavõrk Euroopas parem,” selgitas ta.

Relviku andmeil moodustab surugaasiseadmete osakaal paigalduste üldarvust 10–15 protsenti. Küll aga kinnitas Relvik, et huvi gaasiseadmete vastu aina suureneb ja Gaznet on suuteline paigutama gaasiseadmed kuni 30 autole kuus.

Euroopas sõites on soodsam kasutada maagaasi. Ainus transpordifirma, mille autopargis on mõlemat gaasi kasutavad veokid, on AS Saku AB. Surugaasiseade on paigaldatud ühele madelautole ja see teeb Eesti-siseseid sõite. Vedelgaasiseadmega on varustatud kaks autot, millest üks, Scania sadulveok, teeb rahvusvahelisi vedusid ja teine, Volvo furgoon, sõidab Eestis.

“Eestis sõites on ehk maagaas efektiivsem, aga vedelgaasiga saab ühe tankimisega läbida tunduvalt rohkem,” võrdles Saku AB juhatuse esimees Ole Loigu. “Kui arvestada, et näiteks Lätis või Belgias on vedelgaasi hind madalam kui Eestis, siis on see soodsam. Gaasi puhul oleneb palju ka sellest, mis režiimis auto töötab.”

Kogemusi veel vähevõitu. Loigu sõnul on gaasi kasutamisel autokütusena nii pooldajaid kui ka laitjaid. “Ega kellelgi ole ju aastatepikkust kogemust, et öelda, mida see diiselmootorile teha võib,” lausus Loigu. “Gaasiseadme ostmine ja pealepanek on üks asi. Aga teatavasti ei ole olemas perpetuum mobile’t ja iga asi laguneb ning tahab hooldamist. Kui sellega tulevikus jänni jäädakse, siis kipub kogu üritus ära vajuma.”

Tartumaa transpordiettevõtte OÜ Logomandia juhi Mikk Haljasoru sõnul panid nad ühele oma veokile vedelgaasiseadme peale oktoobri alguses. “Orienteeruv kokkuhoid on 5–6 eurot saja kilomeetri kohta,” ütles Haljasorg. “Transpordikulud peaksid vähenema, sest ei ole näha, et diisli hind alaneks, pigem vastupidi.”

Logomandias on kokku kümme veokit ja Haljasorg ei välista, et nad panevad veel mõnele autole vedelgaasiseadme. “Vanemale autole ehk sellele, mis vaid 3–4 aastat veel sõidab, ei ole mõtet panna, aga uuematele küll,” lisas ta.

 

Saadaval kahte sorti gaasi

AS Reola Gaas tarnib autodele vedelgaasi LPG (liquefied petroleum gas) ja AS Eesti Gaas tarnib autodele maagaasi ehk surugaasi CNG (compressed natural gas).Erinevaid gaasiseadmeid diiselautodele paigaldab ja hooldab OÜ Gaznet.Gaasiseade annab rahalist säästu saja kilomeetri kohta 5–6 eurot.Vedelgaasiseade maksab 3600–4500 eurot ilma käibemaksuta. Surugaasiseade on kallim, sest tegu on kõrgsurvesüsteemiga.Vedelgaasiseadme tasuvusaeg on 60 000–80 000 kilomeetrit.Sõltuvalt veoki margist ja mahuti suurusest saab vedelgaasiga ühe tankimisega sõita 1000–3000 kilomeetrit. Surugaas nõuab tunduvalt suuremat mahutit ja seepärast ulatub läbisõit 600–700 kilomeetrini.

 

Vedelgaasi tankimisvõimalusi rohkem

Vedelgaasitanklad:Pärnu, Tallinna maantee (avati mais 2001)Tallinn, Ehitajate tee (märts 2012)Tallinn, Vesse tänav (juuni 2012)Tartu, Ringtee (september 2012)Saue vald, Laagri (november 2012)Järgmisel aastal rajatakse 5–6 vedelgaasitanklat.

Surugaasitanklad:Tallinn, Suur-Sõjamäe tänav (august 2009)Tartu, Tähe tänav (august 2011)Järgmisel aastal avatakse 1–2 surugaasitanklat.

 

Gaas tunduvalt odavam kui diisel

hind eurodesvedelgaas, 1 liiter 0,779surugaas, 1 kg 0,779diisel, 1 liiter 1,399

Kui saaks, vahetaks kõik autod välja

Erki Saar, OÜ StarTrans Baltic juht ja omanikMul on Eestis ainsana monovalentne gaasiauto Mercedes-Benz Econic, mis sõidab maa- ehk surugaasiga. Liisisin auto tänavu veebruaris. Sõiduk tegeleb Eesti-sisese pakiveoga. Kuna mul on autopargis ka sama võimsa mootoriga diiselauto Mercedes, siis võin öelda, et gaasiga sõites on kokkuhoid suur. Kui diislit tarbiv auto võtab sajale kilomeetrile umbes 28 liitrit vedelkütust, siis gaasiauto umbes 20 kilo surugaasi. Gaasiauto on diiselautost ökonoomsem ehk et võtab vähem kütust ja gaas on odavam ka. Kui mul oleks raha, siis ma vahetaks kõik diiselautod gaasiautode vastu välja. Gaasiauto on umbes kolmandiku võrra kallim kui diiselauto.

Surugaasitanklaid on vähevõitu

Valdo Vaker, ASi Eesti Gaas surugaasi müügijuhtSee on väga positiivne tehniline areng, et diiselmootorit on võimalik gaasiseadmega täiendada ja sõiduk võib tarbida diislit ja gaasi samal ajal või siis ainult diislit. Kuna surugaasitanklaid on vähe, siis selline lahendus suurendab sõidukite kasutamisvõimalusi. Raskeveokitel arendavad tootjad valdavalt tehnoloogiaid, kus monovalentne sõiduk kasutab ainult gaasi ja varukütus puudub. Sellised monovalentsed sõidukid on näiteks linnaliinide bussid, sealhulgas viis Scania linnaliinibussi Tartus.Lisaks surugaasile on autokütuste turul ka vedelgaas, mida pakub näiteks Reola Gaas. Nii surugaas (maagaas) kui ka vedelgaas on konkurendid, kuid Eestis on mõlemale arenguruumi küllalt. Meie oleme surugaasiga autokütuste turul alles kolm aastat, anname oma parima ja see, mida konkurent teeb, ega meie seda mõjutada ei saa. Maagaasitanklaid on meil praegu kaks – Tallinnas ja Tartus – ja tõenäoliselt selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses avame veel kaks, ühe Tallinnas ja ühe Pärnus.Vedelgaasi ja maagasi hind on praegu sendipealt sama, ainult et mõõtühikud on erinevad. Samas üks liiter vedelgaasi sisaldab tunduvalt vähem energiat kui üks kilogramm maagaasi. Kui me niimoodi tagasi rehkendame, siis hinna poolest on praegu maagaasiga odavam sõita.