Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arengu võtmeks osutub nutikas spetsialiseerumine

    Nutikas spetsialiseerumine on termin, mida 2013. aastal kuulete kogu Euroopas palju sagedamini kui sel aastal.

    Nutikas spetsialiseerumine tähendab majanduses kõrgema potentsiaaliga valdkondade leidmist, mis saavad ka 2014–2020 Euroopa struktuurfondide rahastuse puhul kõrgema kaalu. Seega ei jää nutikas spetsialiseerumine üksnes tekstiliseks analüüsiks, vaid saab konkreetse rahastuse. Otsitakse valdkondi, kus on tugev ettevõtluse ja teaduse koostöö potentsiaal. See on oluline suund, sest Eestis ja Euroopas ei käi ettevõtlus ja teadus praegu päris ühte jalga ning koostöö parandamise võimalusi on palju.
    Konkurentsivõime kriis. Euroopa on majanduslikult ikka kriisis. Selle programmiga otsib Euroopa uusi innovatsiooniallikaid, et parandada konkurentsivõimet. Sest tegelikult ongi Euroopa kriis peamiselt ju konkurentsivõime kriis. Suuri riigivõlgasid tuuakse sageli kriisi põhjuseks, kuid see on tegelikult tulemus, tõeline põhjus on Euroopa nõrgenenud konkurentsivõime. Majanduslikult on Euroopal kaks võimalust konkurentsivõimet parandada: kulude kärpimine (kuid palkade kärpimiseks ei ole pea kunag rahva nõusolekut) või siis tootlikkuse tõus. Efektiivsemaks muutumine on kahtlemata pikaajaline protsess, kuid nutikas spetsialiseerumine võimaldab seda.
    Eesti makromajanduslik tervis on parem kui paljudel vana Euroopa riikidel, kuid tootlikkuselt oleme lääneriikidest palju nõrgemad. Eesti töötaja töötab palju, kuid suudab tunnis vähem lisaväärtust luua kui Euroopa kolleeg. See on ajalugu arvestades igati loogiline. Oleme viimase kahekümne aastaga saavutanud tootlikkuses suure progressi, kuid Eesti on oma riiki ehitanud 20 aastat ja näiteks Soome palju kauem. Nii on sama hästi kui võimatu, et tänaseks oleks meil nendega sama efektiivsus. Seega on nutika spetsialiseerumise eesmärk Eestil sama mis ülejäänud Euroopal: suurendada konkurentsivõimet.
    Eesti näol tegemist justkui 21aastase inimesega, kes on lõpetanud bakalaureuseõppe, kuid teadmiste pagasi oluline täiendamine alles seisab ees. Kui paljuski on Eesti senine konkurentsieelis olnud odav tööjõud, siis see vahe väheneb Lääne-Euroopaga vältimatult. Odavuse eelis kaob mõne aja pärast. Seega on kriitilise tähtsusega, et Eesti suudaks siit edasi rohkem peaga töötada lihtsa töö asemel. Peame liikuma tootmisahelas ülespoole ning rohkem innovatsiooni ja arendusega tegelema.
    Eestis moodustab nutikas spetsialiseerumine haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsioonistrateegia osa. Professor Urmas Varblase juhtimisel ning majandusministeeriumi, EASi ja teadusagentuuri toel tehtud kvantitatiivne analüüs leidis kaheksa valdkonda, kus Eesti majanduslik potentsiaal on suurem. Kuid see ei saa arvestada tulevaste trendidega ning Eesti teaduse ja ettevõtluse koostöökohtadega.
    Seetõttu on ministeeriumid tellinud Arengufondilt ka kvalitatiivse analüüsi, et kitsendada valdkondade arvu, arvestada ka edasiste globaalsete trendidega ning otsida teaduse ja ettevõtluse koostöökohti (sh erinevate sektorite ristumispunktides). Mina aitan Arengufondil seda analüüsi teha. Euroopa alusdokumentides on tugevalt rõhutatud “ettevõtliku avastusprotsessi” olulisust: kasvualade valik ei tohiks olla ainult riigi otsus, vaid see peab sündima ettevõtlusega koostöös. Oluline on see, et nutikas spetsialiseerumine on vaid osa struktuurfondide rahastusest: valitakse mõned kasvualad, mida rohkem rõhutatakse, ent  jätkub ka teiste rahastamine.
    Tark ettevõtlus. The Economist kirjutas hiljuti, et käimas on tööstusrevolutsiooni kolmas laine. Kui esimene laine tõi 1850. aastatel kaasa trüki­pressi ja masinate kasutamise, teine 1920. aastatel elektri tehastesse ja masstootmise, siis praegune, kolmas põhineb tehnoloogia üha laialdasemal kasutusel tööstuses ja praktilistes rakendustes. Oluline osa sellest on automatiseerimine:  tehnoloogia abil saadakse teha ära üha suurem hulk tööd, mida on seni teinud inimesed. 2008.–2009. aasta kriis on seda protsessi oluliselt kiirendanud. Ettevõtted pidid muutuma efektiivsemaks ning tehnoloogia oli efektiivsuse suurendamise võimalus. Paraku tähendab see, et üha rohkem inimesi on maailmas tööta. Konkurents on üha rohkem riigipiiriülene ning nii on otsustav, kui tark on riigis ettevõtlus. Edukaks kujunevad riigid, kus osatakse teha keerulisemaid töid. Keeruliseks läheb riikidel, kes tarka ettevõtlust ei arenda.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Nvidia 591 078% väärt ralli on kulgenud lainetena
Nvidia ületas pärast ajaloolist tõusu Microsofti turukapitalisatsioonis, kuid Nvidia 591 078-protsendiline ralli kõige väärtuslikuma aktsiani kulges lainetena, vahendas Bloomberg.
Nvidia ületas pärast ajaloolist tõusu Microsofti turukapitalisatsioonis, kuid Nvidia 591 078-protsendiline ralli kõige väärtuslikuma aktsiani kulges lainetena, vahendas Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjatele koidab peagi võimalus kergemini laenu saada
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Väikeettevõtted saavad peagi EASi ja Kredexi käendusega lihtsamini raha laenata, rääkis ühendasutuse laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Panga personalijuht: kõigile sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Ettevõtte töötajatele sama palga maksmine on märk nõrgast juhtimisest, ütles SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Kütusemüüjad teavad üksteise äri väga hästi, aga kartelli ei paista
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Konkurentsiameti analüüs hajutas kahtlused kütusekartellist, ameti soovitused edasiseks said kütusefirma juhilt aga karmi kriitikat.
Eesti Energia läks miljonivaidluses kompromissile
Universaalteenusele seatud hinna eest konkurentsiametilt miljoneid eurosid kahjutasu nõudnud Enefit Power jõudis järelevalvega kompromissile.
Universaalteenusele seatud hinna eest konkurentsiametilt miljoneid eurosid kahjutasu nõudnud Enefit Power jõudis järelevalvega kompromissile.
Raadiohommik: idufirma kaasab raha, jalgpalli EM kütab kirgi ja väikeettevõtete laenud
Kolmapäevane raadiohommik võtab spordisõprade lemmiksündmuse jalgpalli EMi vaatluse alla, kuid kuulab maad ka väikeettevõtete laenude ning idufirma rahakaasamise teemal.
Kolmapäevane raadiohommik võtab spordisõprade lemmiksündmuse jalgpalli EMi vaatluse alla, kuid kuulab maad ka väikeettevõtete laenude ning idufirma rahakaasamise teemal.