• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arengu võtmeks osutub nutikas spetsialiseerumine

    Nutikas spetsialiseerumine on termin, mida 2013. aastal kuulete kogu Euroopas palju sagedamini kui sel aastal.

    Nutikas spetsialiseerumine tähendab majanduses kõrgema potentsiaaliga valdkondade leidmist, mis saavad ka 2014–2020 Euroopa struktuurfondide rahastuse puhul kõrgema kaalu. Seega ei jää nutikas spetsialiseerumine üksnes tekstiliseks analüüsiks, vaid saab konkreetse rahastuse. Otsitakse valdkondi, kus on tugev ettevõtluse ja teaduse koostöö potentsiaal. See on oluline suund, sest Eestis ja Euroopas ei käi ettevõtlus ja teadus praegu päris ühte jalga ning koostöö parandamise võimalusi on palju.
    Konkurentsivõime kriis. Euroopa on majanduslikult ikka kriisis. Selle programmiga otsib Euroopa uusi innovatsiooniallikaid, et parandada konkurentsivõimet. Sest tegelikult ongi Euroopa kriis peamiselt ju konkurentsivõime kriis. Suuri riigivõlgasid tuuakse sageli kriisi põhjuseks, kuid see on tegelikult tulemus, tõeline põhjus on Euroopa nõrgenenud konkurentsivõime. Majanduslikult on Euroopal kaks võimalust konkurentsivõimet parandada: kulude kärpimine (kuid palkade kärpimiseks ei ole pea kunag rahva nõusolekut) või siis tootlikkuse tõus. Efektiivsemaks muutumine on kahtlemata pikaajaline protsess, kuid nutikas spetsialiseerumine võimaldab seda.
    Eesti makromajanduslik tervis on parem kui paljudel vana Euroopa riikidel, kuid tootlikkuselt oleme lääneriikidest palju nõrgemad. Eesti töötaja töötab palju, kuid suudab tunnis vähem lisaväärtust luua kui Euroopa kolleeg. See on ajalugu arvestades igati loogiline. Oleme viimase kahekümne aastaga saavutanud tootlikkuses suure progressi, kuid Eesti on oma riiki ehitanud 20 aastat ja näiteks Soome palju kauem. Nii on sama hästi kui võimatu, et tänaseks oleks meil nendega sama efektiivsus. Seega on nutika spetsialiseerumise eesmärk Eestil sama mis ülejäänud Euroopal: suurendada konkurentsivõimet.
    Eesti näol tegemist justkui 21aastase inimesega, kes on lõpetanud bakalaureuseõppe, kuid teadmiste pagasi oluline täiendamine alles seisab ees. Kui paljuski on Eesti senine konkurentsieelis olnud odav tööjõud, siis see vahe väheneb Lääne-Euroopaga vältimatult. Odavuse eelis kaob mõne aja pärast. Seega on kriitilise tähtsusega, et Eesti suudaks siit edasi rohkem peaga töötada lihtsa töö asemel. Peame liikuma tootmisahelas ülespoole ning rohkem innovatsiooni ja arendusega tegelema.
    Eestis moodustab nutikas spetsialiseerumine haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi innovatsioonistrateegia osa. Professor Urmas Varblase juhtimisel ning majandusministeeriumi, EASi ja teadusagentuuri toel tehtud kvantitatiivne analüüs leidis kaheksa valdkonda, kus Eesti majanduslik potentsiaal on suurem. Kuid see ei saa arvestada tulevaste trendidega ning Eesti teaduse ja ettevõtluse koostöökohtadega.
    Seetõttu on ministeeriumid tellinud Arengufondilt ka kvalitatiivse analüüsi, et kitsendada valdkondade arvu, arvestada ka edasiste globaalsete trendidega ning otsida teaduse ja ettevõtluse koostöökohti (sh erinevate sektorite ristumispunktides). Mina aitan Arengufondil seda analüüsi teha. Euroopa alusdokumentides on tugevalt rõhutatud “ettevõtliku avastusprotsessi” olulisust: kasvualade valik ei tohiks olla ainult riigi otsus, vaid see peab sündima ettevõtlusega koostöös. Oluline on see, et nutikas spetsialiseerumine on vaid osa struktuurfondide rahastusest: valitakse mõned kasvualad, mida rohkem rõhutatakse, ent  jätkub ka teiste rahastamine.
    Tark ettevõtlus. The Economist kirjutas hiljuti, et käimas on tööstusrevolutsiooni kolmas laine. Kui esimene laine tõi 1850. aastatel kaasa trüki­pressi ja masinate kasutamise, teine 1920. aastatel elektri tehastesse ja masstootmise, siis praegune, kolmas põhineb tehnoloogia üha laialdasemal kasutusel tööstuses ja praktilistes rakendustes. Oluline osa sellest on automatiseerimine:  tehnoloogia abil saadakse teha ära üha suurem hulk tööd, mida on seni teinud inimesed. 2008.–2009. aasta kriis on seda protsessi oluliselt kiirendanud. Ettevõtted pidid muutuma efektiivsemaks ning tehnoloogia oli efektiivsuse suurendamise võimalus. Paraku tähendab see, et üha rohkem inimesi on maailmas tööta. Konkurents on üha rohkem riigipiiriülene ning nii on otsustav, kui tark on riigis ettevõtlus. Edukaks kujunevad riigid, kus osatakse teha keerulisemaid töid. Keeruliseks läheb riikidel, kes tarka ettevõtlust ei arenda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Elering: leedukate tegevus võib meil veelgi elektri hinda tõsta
Leedu on vastu võtnud otsused, mis vähendavad Venemaa võimalusi müüa Balti piirkonda elektrit, see aitab kaasa hinnatõusule ning võib kaasa tuua Venemaa-poolseid lisameetmeid.
Leedu on vastu võtnud otsused, mis vähendavad Venemaa võimalusi müüa Balti piirkonda elektrit, see aitab kaasa hinnatõusule ning võib kaasa tuua Venemaa-poolseid lisameetmeid.